Sarnasus liidab, erinevus rikastab...

Eelmise nädala inimeseõpetuse tunni algul andis õpetaja lastele erinevaid ülesandeid, mille põhjal lapsed end rühmadesse sobitasid. Näiteks pidid lapsed valima endale õige grupi soo, juuksevärvuse, silmade värvi, lemmiktegevuste  jne põhjal. Siit jõudsime järeldusele, et mõnikord oleme me omavahel sarnased, aga mõnikord oleme erinevad, sest grupid ei olnud kogu aeg samasugused. 

Lugesime õpikus lugusid puuetega inimeste kohta. Saime teada, et on inimesi, kes ei näe, ei kuule või ei saa ise liikuda. Et paremini puuetega inimeste elu mõista, tegime mõned katsed.

Kuna pime inimene ei näe, siis panime meie silmad kinni ning püüdsime käsikaudu leida kotist üles oma eesti keele õpiku. Mõnel lapsel oli see kerge ülesanne, aga mõni jäi sellega päris hätta. Lihtsam oli neil lastel, kelle õpikul oli ümber käega äratuntav ümbrispaber (näiteks krobeline tapeet).

Tutvusime Braille´i kirjaga ehk pimedate kirjaga, kus lugemisel on tähtedeks punktikesed:

Nüüd panime silmad taaskord kinni ja kuulasime helisid meie ümber. Selgus, et silmad kinni kuuleb inimene palju paremini, sest ta suudab ühele tegevusele paremini keskenduda.

Seejärel kehastusime liikumispuudega inimesteks ja püüdsime sel viisil õhupalli mängida. Pall kippus kergesti minema lendama ja "puude" tõttu ei saanud lapsed sellele järele tõtata. Eriti keeruline oli täna Mirtelil, sest ta sai kehalise tunnis palliga käele haiget ning pidi nüüd õhupalli mängima lausa ühe käega.

Hoopis toredam oli palli mängida liikudes:

Lapsed panid töövihikusse oma katsete tulemused kirja. Arutlesime, kas meie koolis saaks käia ratastoolilaps. Selgus, et saaks küll, sest meil on olemas infalift ja ka invatualett ja lapsed lubasid sellist last igati aidata ja toetada.

Tunnis jõudsime rääkida ka erinevatest õppijatest. On lapsi, kes on mõnel alal väga andekad, aga on ka õpiraskustega lapsi, kellele õppimine on väga raske töö. Sama on ka käitumisega. On lapsi, kellele õpetaja ei pea kunagi käitumisreegleid meelde tuletama, aga on lapsi, kelle käitumine teistele  lastele on häiriv. Lugesime selle kohta ka õpikust:

Tunni lõpus jõudsime järelduseni, et me oleme kõik küll erinevad oma välimuse, võimete ja huvide poolest, kuid et meil kõigil oleks hea koos olla, peame  üksteisega arvestama ning üksteist vajadusel toetama.