Mu kallid neljandikud!
Sellest, et Te olete erilised ja ainulaadsed, sain ma aru kohe esimesel koolipäeval, kui te esimesse klassi tulite. Te olite õpihimulised, kohusetundlikud ja hoolsad, sõbralikud ja hoolivad. Te olite alati kõigi mu lennukate ideedega nõus ning suutsite mind nende nelja aasta jooksul korduvalt ja korduvalt meeldivalt üllatada. Meid jäävad saatma rohked mälestused, õppekäigud, klassiõhtud ja muud toredad ettevõtmised. Aga muidugi mahub nendesse mälestustesse ka palju naermisi, sünnipäevade tähistamisi, põnevad jutud ja ühised saladused, hirmutav koroonaaeg ning mõned pisaradki.
Lõpmata armsa raamatu "Väike prints" autor Saint-Exupéry on kirjutanud: "Alati on oht, et kui oled lasknud end taltsutada, saad natuke nutta." Selles on oma tõetera sees. Selle nelja aasta jooksul olen mina teid ja teie mind omal kombel ära taltsutanud. Ja nüüd on teil aeg edasi minna ning me oleme mõlemad selle üle pisut kurvad. Aga ajal ei ole kombeks peatuda, vaid üha edasi rutata. Üks nelja-aastane ühine rännak on läbi saanud.
Olen väga tänulik, et mul on olnud õnn olla teie õpetaja, olen tundnud teie hoolimist ja armastust.
Maailm on üks tõeliselt põnev paik ja teil on ees palju toredaid hetki.
Teil on alati üks päikseline koht mu südames! Hoian Teile alati pöialt. Olen Teie jaoks alati olemas.
Head vanemad!
India vanasõna ütleb: „Kui lapsed on väikesed, siis anna neile sügavale ulatuvad juured. Kui nad on suureks sirgunud, siis anna neile tiivad”. Teie olete oma lastele andnud head tugevad juured. Tänan, et olete mind usaldanud, olen tundnud end teie poolt tõeliselt lugupeetuna ja armastatuna.
Tänan teid südamega tehtud kauni kingituse eest!
Õpetaja Marju
Imeilus album laste fotode ja mälestustega algklassiajast ja oma õpetajast:
Arvutiõpetaja Leila abiga kirjutasid lapsed mulle kirjad. Arusaadavatel põhjustel ma laste nimesid siia ei lisa, kuid tahan teiega jagada neid südamlikke kirju.