5. märts 2021

Mõisast lossini

Tegime väikese ajarännaku minevikku. Arvutamislotot kokku pannes tuli välja foto Alatskivi lossist, mis on õpetaja lemmik ja ühtlasi ka Eesti üks ilusamatest mõisatest:

              

Siit selgus ka meie nädala teema. Arutlesime, kes vanasti elasid mõisates, millised mõisad asuvad meie läheduses, millised need mõisad välja näevad jne.
Ravila mõis:

Habaja mõis:
Kose-Uuemõisa mõis:

Ojasoo mõis:
Harmi mõis:


Kõue mõis:

Lugesime oma eesti keele õpikust mõisate kohta ja täitsime töövihikut:

Lugesime õpikust Saare mõisa legendi. Siis proovisime ka ise ühe lühikese legendi välja mõelda.

Väga põnev oli õpikus ka pala "Mina küll ei karda". Kahjuks tekitas see lugu küll põnevust, kuid loo lõpu saab teada alles siis, kui raamatu läbi loed. Nõnda on selle raamatu lugemiseks nüüd raamatukogus tekkinud lausa järjekord.

Loo 1. osa kohta tegime ka töövihikharjutust:

Kunstitunnis õppisime hariliku pliiatsiga joonistamisel kasutama erinevaid tehnikaid. Õpetaja printis lastele lossidest, mõisatest ja kindlustest pilte. Lapsed täiendasid pilte hariliku pliiatsi ja musta vildikaga. Kuna legendid ja muinasjutud tekitasid lastes elevust, siis lisati pildile ka lohesid =) Hariliku pliiatsi valisime vahendiks just sellepärast, et see annab pildile salapärasust ja on natuke kummituslik =)
Meie uhked mõisad ja lossid:

4. märts 2021

                                 

    Need armsad, kellest äkki jääme ilma,   
on tegelikult alles - meie sees.
Nad on me ligi, ei torka silma, 
nii nagu valgus tolmukübeme sees...
                                 (L. Tungal)

Armas MELANY!
Südamlik kaastunne kalli vanaema kaotuse puhul!

H nagu hiir (1.osa)

 Eesti keele tunnis õpime h-tähega algavate sõnade kirjutamist. Kõigepealt uurisime oma õpikupilti ja otsisime h- tähega algavaid sõnu:


Pildil oli ka üks tore hüljes. Vaatasime HÜLGEKAAMERAT ja lapsed pakkusid videos nähtu kohta h-tähega sõnu. Õpetaja kirjutas need siis ka tahvlile:
Nuputasime töövihiku harjutuste kallal:

Lugesime õpikust jutukest hiirest, kassist ja kõrvitsast. Pärast pala üle arutledes leidsid lapsed, et see lugu sarnaneb varasemalt loetud muinasjutuga "Siil praeb sitikat". Kunagi ei tohi kaotada pead, sest nutikusega võib pääseda ka kõige lootusetumast olukorrast.

Kirjutasime hiirekesest ka harjutavat etteütlust. Reeglipilvekeste abil otsisime tekstist keelereegleid ja märkisime need ära värviliselt.
                                     
Õpikust leidsime ka ühe toreda mininäidendi. Jagasime rollid ja lapsed harjutasid viie minuti jooksul oma rolli soravalt ja ilmekalt esitama:

Tunni lõpus jõudsime teha ka kuulamisülesannet hiirekesest, kes ei olnud algul oma välimusega sugugi rahul ja tahtis olla suurem, kuid kurja hundi eest põgenedes sai aru, et väike on hoopis kasulikum olla =)

Mõõtühikute maailmas

Täna uurisime lastega, millised olid mõõtühikud vanal ajal ja millised nüüd. Meie uurimistöös oli meil abiks tore raamat "Küünrast kilogrammini":

Vanasti ei teadnud inimesed midagi ei mõõtühikuist ega mõõteriistadest. Nad otsustasid esemete suuruse üle neid omavahel võrreldes või käes kaaludes. Hiljem, kui oli vaja hakata kaupu vahetama eri maade vahel, sai täpne kaalumine ja mõõtmine oluliseks  ning  leiutati esimesed kaalud.


Õpetaja näitas pilte erinevatest kaaludest:


Tänases tunnis rääkisime enamasti pikkusühikutest. Uurisime, millised olid pikkusühikute nimetused vanasti ja millised tänapäeval:


Kõige paremini saavad asjad selgeks praktilises töös. Mõõtsime erinevaid esemeid ja märkisime saadud tulemused loodusõpetuse tööraamatusse ning töövihikusse:
                             
Õpetaja jõudis mõne lapse ka pildile püüda, kuid siis sai fotoka aku kahjuks tühjaks =)

Arvutitunnis sai mõõtühikuid veelkord üle korratud.
Lugesime mõõtühikute kohta siit: MÕÕTÜHIKUD

Harjutasime mänge mängides ka korrutustabelit: