Üldõpetus "Kas loomad spordivad?"

 Siin terve nädala üldõpetuse teema "Kas loomad spordivad?" kokkuvõte.

Eelmises loodusõpetuse tunnis rääkisime liikumisest ning täna arutlesime, kuidas loomad liiguvad. Nõnda valmis tahvlile mõistekaart:

Aga kas loomade liikumine on ka sport? Et asjale selgust saada, lugesime pala "Kas loomad spordivad?" Teksti oli palju sõnu, mida pidime lugemise käigus selgitama.

                                        

                                   

Õpetaja tegi selle toreda jutukese kohta ka küsimuste-vastuste mängu. Nüüd panime oma teadmised proovile, kas jutt sai ikka hästi loetud:

 Vaatasime videoid sportivatest loomadest:

 

Eriti tore on loomaga koos midagi teha, näiteks sporti. Ja kuna õpetaja enda koer oli tubli spordikoer, kes tegeles koeraspordiga (agility´ga), siis ei saanud õpetaja kohe teisiti, kui pidi ka Shelly´st videot näitama (koerajuht õpetaja tütar Merili) =)

  

Lemmikloomad toovad meie ellu palju rõõmu. Nüüd täitsime lünkharjutust, kus saime üle korrata suure ja väikese algustähe reeglid. Seda teksti harjutasime ka etteütlusena kirjutama.

                             

Lugesime õpetlikku jutukest "Kilpkonn ja jänes". Arutasime, milliseid oma oskusi loomad hindasid ning miks õnnestus kilpkonnal võita võidujooks, kuigi jänes on ju temast palju kiirem. Arutlesime, mis võiks olla selle loo õpetlik järeldus. 

Lahendasime ristsõnu ja saime teada, kes on maailma kiireim lind ja kiireim kala.

Nüüd esitas õpetaja nipiga küsimuse: "Millal liigub koer ja lennuk täpselt ühe kiirusega?"

Vastus: siis kui koer on lennukis =)

Aga kui kiiresti loomad tegelikult liiguvad? No Shelly jooksis võistlustel keskmiselt 4 meetrit sekundis. Aga kui kiiresti jookseb maailma kiireim loom gepard või kui "kiirelt" suudab liikuda kilpkonn? Seda saime uurida oma töölehelt ja selle põhjal täita lünkharjutust:

Töölehel märkasime, et liikumise kiirust kirjeldatakse sõnadega "kilomeetrit tunnis".  Siit jõudsime loodusõpetuse teemani "Kiirus". Lugesime teema kohta loodusõpetuse õpikust ja täitsime ühiselt töövihikut ja töölehte:

Matemaatika õpikus olid samuti toredad ülesanded loomade kohta. Võrdlesime loomade pikkuseid, sabade pikkust, kaalu jne.

 

Lumikellukesed õitsevad

Kuna kevad on meile juba hinge pugenud, siis maalisime guaśśidega lumikellukesi. Õpetaja oli laste töödest nii vaimustuses. Kõik tööd võiksid kodus raamitud saada. Nüüd on meie klass hoopis kevadisema moega.

Vanaaegsed mõõtühikud

 Matemaatikatunni teema teadasaamiseks pidi kõigepealt lahendama ära ristsõna:

Töölehe teisel poolel olid kahtlased väited. Lapsed täitsid need ära nagu nemad arvasid õiged olevat:

Nüüd tutvusime vanaaegsete mõõtühikutega. Saime teada, et vanimad mõõtühikud on seotud inimese kehaosade mõõtudega, näiteks küünar, süld, jalg, toll, jard. Õpetaja näitas raamatut "Küünrast kilogrammini", kus räägitakse põhjalikult vanadest mõõtühikutest:

Vaatasime toredat õppevideot ja uurisime õpikust, kuidas vanasti inimesed neid ühikuid mõõtsid ja kasutasid ning selgus, et tegelikult olid need mõõdud ikka päris ebatäpsed. Õpetaja tõi enda ja Ketely peal ka näiteid. Mõõtsime ära õpetaja küünra pikkuse ja Ketely oma. Selgus, et kaupmehena oli tol ajal kasulik olla väikest kasvu, sest nii sai kaupmees suurema kasumi =)

Nüüd moodustasime paarid või rühmad ja lapsed kasutasid mõõtühikutena vanaaegseid ühikuid. Seejärel lahendasime nendes vanades ühkutes lõbusaid ülesandeid õpikust ning töövihikust ja võrdlesime tänapäevaste ühikutega.

Tunni lõpus vaatasime oma töölehel olevad kahtalsed väited üle ja arutasime, kas lastel lksid vastused täppi: