Aprill! Aprill!

Täna võis oma fantaasia lendu lasta, sest naljapäeva puhul oli lubatud õpilastel kooli tulla naljaka riietuse ja kummaliste "koolikottidega". Miks mitte panna oma kooliasjad näiteks prügikasti või reisikohvrisse või hoopis ema käekotti =) Ka õpetajad nägid täna hoopis teistmoodi välja - kes oli ootamatult vahetanud juuksevärvi ja soengut, kellel oli seljas sebra või ükssarviku kostüüm või peas kassikõrvad jne. No elevust jagus tervesse päeva. Küll püüdsid õpilased õpetajaid ninapidi vedada ja vastupidi. Ja eks muidugi oli tundides ka vahvaid tegemisi ja ülesandeid.

Armas MILANA! Palju õnne sünnipäevaks!

 

Soovivad klassikaaslased ja õpetaja Marju.

Õppisime ilmakaari

Hommikul leidsid õpilased tahvlilt ilmakaarte joonise. Ega palju mõistatama ei pidanud, mis on tänase päeva põhiteemaks - muidugi "Ilmakaared".

Teemasse sissejuhatuseks lugesime töölehelt lustakat mininäidendit "Kollide kool"  ja täitsime selle kohta lugemisülesandeid. Lugu oli just sobilik naljapäeva eel, sest lastele tegi nalja kollide kooli õppetundide nimetused nagu "kaklemine", "kehaline kasvatamatus", "kummitamine", "laamendamine" ja "lõugamine". Selle vahva loo võttis õpetaja üleriiklikust tasemetööst =)

Tegime ka teisi vahvaid ülesandeid:

Nüüd uurisime igaüks omaette loodusõpetuse õpikut:

Täitsime töövihikuülesandeid:

Kel töövihikus töö valmis, nuputas töölehe kallal:

 Pärast kontrollisime oma töö töövihikus koos ära ka.

Täitsime töölehte, kuhu olid peidetud ka matemaatika ülesanded:

Õppisime vanasõnu ja kõnekäändusid

Emakeelekuus on väga sobilik rääkida vanasõnadest. Kõigepealt arutasime, mis need vanasõnad siis üldse on ja meie mõtted said pandud kirja ka mõistekaardile:

Nüüd jagas õpetaja lastele töölehe, kus peal tore jutuke "Sõnamäng". Otsisime tekstist vanasõnu ja joonisime need alla. Seejärel püüdsime selgitada teiste sõnadega vanasõnade mõtet. See oli ikka päris keeruline ülesanne =)

Täitsime töölehte:

Mängisime vanasõnade doominod. Jällegi proovisime sotti saada, mis õpetlik mõte on vanasõna sisse peidetud ja nii mõnigi kord jäid lapsed hätta. 

Näiteks oli kaardil "..... on tarkuse ema" ja lapsed pakkusid, et õige vastus on "Õpetaja on tarkuse ema" =) Nii tore!

Nüüd jagunesime rühmadesse ja panime kokku vanasõnade lotot:

Kõnekäändudega oleme tuttavad juba 1. klassist, kui lugesime raamatut "Peep ja sõnad". Küll ikka vanarahvas on välja mõelnud vahvaid ütlemisi, mida me kasutame veel tänapäevalgi.

Lugesimegi töölehelt katkendit raamatust "Peep ja sõnad":

Seejärel täitsime töölehte:

Koer poiss Jõhvi Joosep "uuendas" omal moel vanasõnu ja kõnekäändusid. Neid lugedes sai  mõnusalt muheleda =)

Vaatasime erinevaid illustreeritud slaide kõnekäändude kohta ja püüdsime neid oma sõnadega selgitada.

Õpetaja oli kokku seadnud töölehe, kus oli nii nuputamist, lugemist kui ka kirjutamist:

Mängisime kõnekäändude "Kuldvillakut". Seda saad veelkord ise mängida siit:

KULDVILLAK "KÕNEKÄÄNUD"

                                           

Illustreerisime ka ise kõnekäändusid ja vanasõnu. Mõned tööd olid õpetaja eelmiste õpilaste poolt tehtud ja nüüd inspiratsiooniks:

"Käbi ei kuku kännust kaugele"

 "Hirmul on suured silmad"

 "Nagu hane selga vesi"

"Valel on lühikesed jalad"

"Karjub nagu siga aia vahel"

"Kordamine on tarkuse ema"

 

"Kihutab tuhatnelja"

Meie tööd:

"Oma silm on kuningas"

"Ära osta põrsast kotis!"

              "Muna õpetab kana"

"Võtab jalad selga"

"Kes koera saba ikka kergitab kui koer ise"

"Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad"

"Kes otsib, see leiab"

"Aega ei saa osta"

"Tasa sõuad, kaugele jõuad"

"Kes ei tööta, see ei söö!"