Nüüd jagunesime rühmadeks, jagasime rühmasiseselt ära jutukese "Putukate elust Maal" osad ja harjutasime oma osa soravalt lugema:
Õpetajal oli tahvlile üles seatud väike näitus putukapiltidest:
Õpetaja "varakambrist" võlus õpetaja välja herilasepesad, liblika, mesilase ja kaks liblika nukku:
Lugesime jutukest "Kui selili sitika jalgade peale aitad" raamatust "Kodulugu 1, 2.osa:
Harjutasime ilusa loetava käekirja kirjutamist ning kirjutasime vihikusse jutukesest esimese lõigu. Nüüd joonisime värviliselt alla õpitud keelereeglid: - mitmuse lõpp - sinisega - mida teeb - oranźiga - kellesse/millesse - pruuniga - thü - punasega.
Tunni lõpus luges õpetaja ette lustaka luuletuse:
Lugesime Koduloo raamatust hoolega läbi pala "Mesilinnud". Õpetaja jagas pala kohta küsimustiku ning lapsed otsisid tekstist vastuseid.
Kunstitunnis õppisime putukate joonistamist hariliku pliiatsi ja kustukummitehnikas. Selle mõtte leidis õpetaja toredast raamatust "Uus kunstiraamat lastele":
Saime oma töös taas katsetada erineva kõvadusega pliiatseid:
Magnetite teemaga puutusime kokku kompassi hingeelu uurides. Tänases loodusõpetuse tunnis muutus meie klass taas füüsikalaboriks ning meist said väikesed teadlased, kes uurisid magnetjõudu. Tunni algul jagunesid lapsed 3-liikmelisteks rühmadeks. Õpetaja oli vahetunnis valmis seadnud töötoad. Iga laps sai töölehe, kus olid kirjas tööülesanded.
Tunni lõpus arutlesime, mis lastele tänases tunnis meeldis:
- toredad õppeülesanded;
- saime magnetite kohta palju teada, näiteks seda, et magnetitel on poolused;
- saime harjutada koostööd;
- saime proovida uusi asju;
- saime ise katsetada ja saime katse tulemusi kohe ise näha;
Seekordse teemana käsitlesime selgrootute klassi kuuluvaid ämblikke. Ämblikud ei ole putukad, vaid ämblikulaadsed ning neil on kaheksa jalga.
Teemasse häälestuseks kuulasime tunni algul laulu "Ämblik". saime teada, et ämblikud on head loomad ja neid ei pea sugugi kartma.
Tegime tahvlile mõistekaardi, mida me ämblike kohta juba teame:
Töövihikusse kirjutas iga laps oma mõtted, mida ta tahaks teada saada ja kodus otsis oma küsimustele vastused. Järgmisel päeval arutasime laste küsimused-vastused koos läbi.
Kuulasime ja vaatasime tuntud ämblikuteadlase juttu ämblikest. Katkend pärineb saatest "Lastetuba" ja kannab pealkirja "Ägedad ämblikud". Ämblikuteadlase juttu oli väga vahva kuulata, sest ta teab nende kohta nii palju.
Õpetaja luges ette loo "Ämbliku kevadine mets". Ka sellest loost saime uusi tarkusi juurde.
Lugesime oma eesti keele õpikust pala "Ämblik" (raamatust "Charlotte koob võrku"):
Täitsime töövihikuharjutust:
Õpetaja koostatud töölehelt lugesime lõbusat juttu Ämblik Ärbist ja täitsime ülesandeid. Nii saime üle korrata erinevaid keelereegleid.
Nüüd olime juba ämblike kohta väga palju teada saanud ning lapsed koostasid ämbliku kohta lausa teadusliku lehekülje. Appi võis võtta õpetaja jagatud teabeteksti ning infot võis otsida ka nutitelefonist.
Nüüd jagunes klass pooleks ja iga õpilane valis endale kaaslase, kellele oma tekst ette lugeda. Seejärel luges kuulaja rollis olnud õpilane oma teksti ette:
Tuletasime meelde omadussõnad ja moodustasime nende sõnadega lauseid:
Lugesime töölehelt väikest jutukest "Ämblik Ärbi" ja täitsime töölehel olevaid ülesandeid.
Matemaatikatunnis harjutasime peastarvutamist ning tehete järjekorda. Õpetaja näitas tehtekaarti ja lapsed arvukaartidega vastust. Seejärel käisid lapsed kordamööda vastuseid tahvlile sättimas. Välja tuli tänase päeva tegelane - ämblik!
Kui tavaliselt koostab õpetaja lastele arvutamis-värvimise töölehti, siis seekord jagas õpetaja lastele "toorikud" ja lapsed ise koostasid töölehe. See oli laste jaoks huvitav kogemus. Seejärel vahetasime omavahel töölehti ning lapsed täitsid mitte enda koostatud, vaid sõbra tehtud töölehte: