Geomeetrilised kujundid ja Bee-botid

Tänases veerandi viimases matemaatikatunnis harjutasime veelkord geomeetrilisi kujundeid. Töölehte täites võis sõbraga nõu pidada, sest mitu pead on ikka mitu pead =)

Kel tööleht valmis, sai asuda mängima. Rühmad loosisime nimepulkadega:

Mängulaual samuti geomeetrilised kujundid. Kõigepealt tuli võtta sedel ja lugeda, millisest kujundist on seal jutt:

Nüüd oli vaja programmeerida Bee-Bot´i robotile sobiv teekond sedelil kirjeldatud kujundini jõudmiseks. Loomulikult tekitas see klassis parajalt elevust. Mäng õpetas lastele üksteisega arvestamist ja koostööoskust. 

Mänguväljade meisterdamiseks kulus õpetajal küll terve eilne õhtu, aga see oli laste rõõmu nähes seda väärt =)

Õppisime geomeetrilisi kujundeid

 Matemaatikatundides uurime juba mõnda aega geomeetrilisi kujundeid. 

Kõigepealt saime selgeks tasapinnalised kujundid. 

Õpetaja tekitas oma erinevate küsimustega kujundite kohta lastes algul suurt segadust, aga koos arutledes jõudsime huvitavate järeldusteni:

- ruut on ristkülik, aga kõik ristkülikud ei ole ruudud

- ruut ja ristkülik on mõlemad nelinurgad

- kolmnurk, nelinurk, viisnurk, kuusnurk jne on teise sõnaga hulknurgad.

Nüüd õppisime ka ruumilisi geomeetrilisi kujundeid:

Oma teadmisi saime proovile panna töövihikuülesandeid täites:

Harutasime kujundid lahti pinnalaotuseks ja panime tagasi kokku:

Uurisime erinevaid püramiide ja oma uurimistulemused panime kirja töövihikusse:

                                           

Kõige paremini jäävad asjad meelde, kui neid praktiliselt ka läbi teha. Paigutasime kujundid sobiva nimetuse juurde:

Armas JANETTE! Palju õnne sünnipäevaks!

 

Soovivad klassikaaslased ja õpetaja Marju.

Siilid, siilid, siilid

 Kuna siilid on väga toredad tegelased, siis oleme päris mitu tundi pühendanud just siilidele.

Lugesime toredat jutukest "Siili keedupott". Lugemisel selgus, et jutukeses on lõigud vales järjekorras ning kõigepealt tuli need paika sättida. Nüüd jagasime osad ära ning lapsed õppisid oma osa soravalt lugema. Seejärel lugesime loo ka klassi ees ette:

Töövihikus oli muinasjutu kohta lühijutt. Otsisime ja märkisime tekstis ära sõnad ja laused ja kirjutasime selle seejärel vihikusse. Õpetaja märkis värviliselt ära häälikupikkused ja õpitud keelereeglid:

          

Töölehelt lugesime koos jutukest "Siili sügis". Õpetaja abiga täitsime ära sõnaseletuste ülesande. Seejärel pusis igaüks ise edasi. Seejärel kontrollisime koos töölehe vastused ära ja vajadusel parandasid lapsed oma vead.

Kuna tänapäeva lastel on väga raske tähelepanelikult kuulata, siis tegi õpetaja lastele lausa kaks kuulamisülesannet. Esimene oli jutuke "Siil":

Teine lugu oli muinasjutt "Miks on siilil okkaline kasukas". 

Lastele meeldivad rühmatööd ja üheskoos õppimine. Sellepärast nuputas õpetaja laste jaoks järgmise aktiivõppetöö. Iga laps sai loosiga sedeli, kus peal lõiguke jutukesest "Siil ja jänes".

Kuna jutuke koosnes kolmest lõigust, siis pidi kokku saama seitse rühma. Aga seekord ei valinud lapsed ise rühmi ega loosinud rühmi ka õpetaja. Lapsed pidid jutukese lõikude järgi endale kaaslased leidma:

Kui rühmakaaslased leitud, sobitati lõigud jutukeseks ja igaüks õppis enda lõigukest soravalt ja ilmekalt lugema ning ühtlasi harjutati ka jutukest koos esitama. Seejärel esinesime kaaslastele klassi ees.

Aga sellega veel rühmatöö ei lõppenud. Jutukese kohta koostas õpetaja väikese töölehe ning nüüd otsisid lapsed koos tekstist töölehele vastuseid:

Kunstiõpetuse tunnis õppisime joonistama hariliku pliiatsi ja kustukummi tehnikas siili. Modelliks oli õpetaja maakodu lillepeenart  valvav siilike:

Õppisime pliiatsiga joonistamise tehnikaid ja lapsed said proovida erineva pehmusega pliiatseid:

Meie toredad siilid:

 Õpetaja luges raamatust "Targasti tehtud" ette samanimelise lookese. Jutuke räägib sellest, kuidas naabritest siilipere ja ämblikupere ei saanud kuidagi omavahel läbi. Aga siis juhtus nii, et siilipapa püksid ja ämblikueide seelik kärisesid katki ning nad ei saanud seda kuidagi ära parandada, sest siilipapal polnud niiti ja ämblikueidel nõela. Nüüd õpetas metsa tark öökull neid, et nad lõpetaksid oma tüli ja püüaksid üksteist hoopis aidata. Ja nii juhtuski. Siilipapa andis ämblikeidele nõela ja ämblikueit siilile niiti ning sellest ajast peale ei tülitsenud naabrid enam omavahel, vaid elasid sõbralikult ja üksmeelselt: