Armas KETELY! Palju õnne sünnipäevaks!

 

Soovivad klassikaaslased ja õpetaja Marju.

Õppisime kompassi

Tunni algul tegime väikese hindelise töö eelmiste tundide teemade "Liikumine ja kiirus" peale.

Tänase üldõpetuse teema oli "Kompass". Tunni algul oli õpetajal tahvlile joonistatud ilmakaared.

Arutlesime kus ja milliste ametite juures võiks ilmakaarte tundmist ja kompassi vaja minna. Lapsed pakkusid, et lenduril, matkajuhil, sõjaväelasel, sünoptikul, meremehel ja politseinikul.

Nüüd lugesime katkendit raamatust "Maari suvi" (meie lugesime seda raamatust "Kodulugu 1, 2.osa").

«Maari suvi» on kaasahaarav jutustus ühe tüdruku suvest maal toimeka vanaema ja teadmishimulise vanaisa juures. Raamatu esimeses osas saab Maari lähemalt tuttavaks mesilaste elukorraldusega, teises osas elab kaasa sipelgate tegemistele. Tüdruku avastusi looduses saadavad põnevad ja imepärased seiklused.

Seejärel luges õpetaja ette veel ühe loo sellest raamatust ning lapsed täitsid jutukese kohta kuulamisülesannet. Pärast kontrollisime oma töö ühiselt ära:

Saime jutukesest teada, et kui kompassi kaasas ei ole, saab loodusemärkide järgi ka põhja-lõuna suunda määrata. Selles jutus siin õpetas vanaisa põhja suunda määrama kivi järgi.  Aga on ka teisi märke, mida tähele panna: (allikas: Naiskodukaitse kodulehekülg)

1. Sammal ja samblikud kasvavad puude, kivide ja kändude põhjaküljel. Kui sammal kasvab kogu puutüvel, siis põhjaküljel on teda rohkem.
2. Puude koor on põhjaküljel paksem ja krobelisem, eriti hästi hakkab see silma vanadel lehtpuudel. 

3. Kevadel kasvab metsalagendike põhjaservas ja üksikute puude, kivide lõunakülgedel tihedam rohi. 

4. Sipelgapesa asub üldjuhul lähedase puu või kännu lõunaküljel, pesa lõunakülg on harilikult laugem kui põhjakülg.
5. Küngaste lõunanõlvalt sulab lumi kiiremini ära.
6. Suurte metsade sihid on üldjuhul põhja-lõuna või ida-lääne suunalised, kvartalid aga nummerdatakse läänest itta.
7. Vene õigeusu kiriku risti alumise põikpuu kõrgem ots on suunatud põhja. Nii Luteri kui ka vene kirikutel on peatorn harilikult kiriku läänepoolses, altar aga idapoolses otsas.

Uurisime ja lugesime loodusõpetuse õpikust kompassi kohta ja õpetaja näitas, kuidas kompassi kasutada:

Vaatasime erinevaid pilte kompassidest:

Laevakompass

Laevakompass

Lennukikompass

Nüüd meisterdas õpetaja mitu erinevat kompassi, mida saab ka kodus ise teha. 

Esimeses katses hõõrusime magnetiga nõela ühes suunas umbes 10-15 sekundit. Esimeses katses torkas õpetaja magnetiseeritud nõela läbi plastkorgi (parem oleks veinipudeli kork) ja asetas siis vee peale. Mõne aja pärast näitab nõel põhja-lõuna suunda.

Teises katses toimis õpetaja samamoodi, kuid asetas nõela paberile. Kuna paber imab vett, siis katse nii täpne ei olnud, aga näitas enam-vähem õiget suunda:

Kolmandas katses kinnitas õpetaja nõela teibiga puulaastu külge. Ka see katse ülitäpne ei olnud, aga toimis enam-vähem:

Ühe katse tegi õpetaja veel. Nimelt näitas ta, mis juhtub, kui kompassi lähedale satub magnet - kompass satub täitsa segadusse =)

Katsete tegemise ajal panid lapsed tulemused kirja ka töölehele ja täitsid töövihikut.

Harjutasime pikkusühikuid

Oleme juba mitu tundi õppinud pikkusühikuid. Ega see teema meile uus polegi, sest eks neid pikkusühikuid sai õpitud ka teises klassis. Lihtsalt nüüd on arvud juba suuremad.

Tunni algul oli õpetaja laudadele jaganud arvud, mis olid ülesannete vastused. Õpilased loosisid klassi tulles endale ühe tehte, ning otsisid, kus laual on nende ülesande vastus. Vastuste põhjal moodustasimegi rühmad. Igaks juhuks kontrollis õpetaja laste tehted üle ja kel oli vale vastus, pidi uuesti arvutama ning õige rühma üles leidma:

Rühmas on kindlasti toredam õppida, kui üksi ülesandeid lahendada. Saab sõbra käest abi, kui ise hätta jääd ja ülesandeid koos läbi arutada, et asi ikka hästi selgeks saaks. Kui terve rühm hätta jäi, tuli õpetaja appi ülesannet lahti selgitama. Loomulikult kontrollisime vastused pärast koos tahvlilt ära ka.

Kas loomad räägivad?

Eelmisel nädalal uurisime, kas loomad spordivad, siis tänases tunnis tahtsime teada saada, kas loomad räägivad. Tunni lõpuks olime kõik ühel meelel, et tõepoolest ka loomariigis toimub suhtlus ja loomad räägivad omavahel nii kehakeeles kui häälega.

Lugesime õpikust pala "Kas loomad räägivad?"

Õpetajal oli kaasas teabetekst, mida sai vahetunnis lähemalt uurida:

Õpikus oli veel üks isemoodi lugu ühest koerast, kes jutustas oma sünnipäevast. Algust oli tore lugeda. Kõik elasime kaasa, kuidas ühele koerale nii tore suurejooneline sünnipäev korraldatakse. Aga siis läks lugu imelikuks. Kõik koeraomanikud teavad, et koer ei tohi süüa śokolaadi ega muid inimestele mõeldud maiustusi. Osa lapsi teadis öelda, et koerale ei tohi anda viinamarju ega banaani. Ja veel hullem lugu oli pala lõpuga, kui peremees tahtis koerale rihma anda, sest kuts ajas ümber pliiatsitopsi.

Aga kuidas loomad omavahel siis ikkagi räägivad? See sai kohe selgeks. Õpetajal oli kaasas erinevaid pilte, mille loomisel kasutas õpetaja ka Gemini programmi abi. Lapsed valisid endale paarilise ja loosisid pildi ning mõtlesid pildi kohta välja kahe- või kolmekõne. Seejärel esitasid oma loo ka klassile. 

Terve pere: Head isu!

Isakaru: Kuidas koolis läks?

Karupojad: Hästi ja toredalt.

Emakaru: Kuidas sul tööl läks?

Isakaru: Väsitavalt.

Karupojad: Kuidas sul, ema, päev läks?

Emakaru: Hästi läks.

Isakaru: Mis koolis toredat juhtus?

Karupojad: Me saime täna viied!

Emakru: Küll on tore!

Isakaru: Siis on hästi. 

Karupojad: Aitäh maitsva toidu eest!

Kaelkirjak: Tere, elevant!

Elevant: Tere, kuidas läheb?

Kaelkirjak: Mul läheb hästi. Kas sul on ka palav?

Elevant: Ei ole. Ma harjutan kaugushüpet.

Kaelkirjak: Kas sa tahaksid mängima tulla?

Elevant: Kahjuks mul pole aega, teen trenni.

Kaelkirjak: Okei siis.Tśau, näeme varsti!

Elevant: Pärast trenni võime mängida. Tśauki.

Rebane: Mida sina siin teed, hunt?

Hunt: Ma tulin ainult süüa otsima.

Rebane pahaselt: Minu metsast?

Hunt: See ei ole sinu mets."

Rebane: On küll!!!

Hunt: See on kõigi mets. Ma ei jaksa sinuga vaielda ja lähen ära.

Loomad: See on kõigi mets. Me kõik võime siin olla.

Koer: kas ma võin ka sinu teki peale tulla?

Kass:No ma ei tea, ma tahan siin mõnuleda.

Koer: Aga kui ma toon või teen sulle midagi?

Kass: No olgu sobib, aga praegu on minu kord!

Koer: Pärast on siis minu kord.

Kass: Ja siis jälle minu kord.

Koer: Teeme siis nii.

Smart: Kuhu me võiksime minna?

John: Põhja.

Bob: Aga mis riiki?

Smart: Lätti =)

Bob: Okei siis.

John: Oodake! Me oleme ju haruldaste asjade avastajad!

Smart: Ah jaa!

Bob: Mis nähtusi me võiksime avastama minna?

John: Äkki läheme tornaadot otsima?

Smart: Okei, poisid. Lähme pakkima!

Tiiger 1: Mis on kõige lähim vaatamisväärsus?

Tiiger 2: See peaks olema 4 km kaugusel.

Tiiger 1: Okei, kui kaua on sinna kõndida, mees?

Tiiger 2: Minu pakkumine on, et vähemalt 40 min.

Tiiger 1: Tule ka kaasa!

Tiiger 2: Okei, mul on aega küll.

Tiiger 1: Lähme parem bussiga.

Tiiger 2: Okei. Aga teeme enne Big Benist pilti ka. Sul on fotoaparaat.

Tiiger 1: Lähme nüüd vaatamisväärsusi vaatama!

Ahv 1: Anna tagasi see kaart!

Ahv 2: Ei anna, see on minu kaart! Lähme lihtsalt juba uurima, kus see aare on!

Ahv 1: Lähme siis. Loomad, palun tulge ka appi!

Loomad: Okei, me tuleme kaasa. Kui midagi juhtub, saame aidata.

Põder: Jääme seisma. Mul on kõht tühi.

Ahv 1: Ära igaks juhuks neid seeni söö! Kui kohale jõuame, siis söö nii palju, kui jaksad.

Ahv 2: No jõudsimegi kohale. Puhkame natuke, jalad juba surnud. ja siis hakkame aaret otsima.

Ja nad kõik jäid magama.

Panda 1: Kuule, lähme sööma!

Panda 2: Mul ei ole kõht tühi. Vaata, praegu on väljas ilus kevad!

Mees: Kas saaksite pargis olla vaiksemalt? Inimesed puhkavad siin.

Panda 1: Vabandust, me oleme vaiksemalt.

Mees: Vabandust, et ma segan, aga mis teie nimi on?

Panda 1: Minu nimi on Bo ja tema on Bob.

Mees: Minu nimi on Tom.

Pandad koos: Tere, Tom!

Piia: Kuule, ma ütlen sulle ühe saladuse.

Koer: Mis saladus see on?

Piia: Ma lõhkusin täna ema lemmik tassi ära.

Koer: Ma ei ütle kellelegi, ära muretse.

Piia: Aitäh, sa oled tõeline sõber!

Koer: Tsss, avanemad vaatavd meid!

Piia: Ma loodan, et nad ei kuulnud meid.