21. aprill 2026

Üldõpetus teemal "Tuul"

Tunni algul kuulasime lastega "Valulaulu" filmist "Nukitsamees", kus on sõnad "Tule, tuul,,,,"

Nüüd uuris õpetaja, mida lapsed teavad tuulest. 

Vaatasime videotundi tuulest: https://www.taskutark.ee/bite/loodusopetuse-videotund-ilm/189239/

Tuul on õhu liikumine maa kohal. Tuul on seega liikuv õhk. Ta liigub paralleelselt maa kohal. Seda põhjustab päike. Õhk soojeneb maapinna ja esemetega kokku puutudes. Soe õhk muutub kergemaks ja tõuseb üles, asemele liigub külm õhk. Sellest õhu liikumisest tekib tuul. Päike, soojendades maapinda ebaühtlaselt, soodustab tuule tekkimist.

Tuul on nähtamatu. Me näeme vaid seda, kuidas tuule mõjul liiguvad lehed puul, kõiguvad puude oksad, lehvivad lipud. Tunneme ka seda, kas tuul on külm või soe, nõrk või tugev. 
Vahel on tuul mahe ja paitav. Siis ütleme, et tuul on soe. Teinekord on tuul külm ja vali. See sõltub sellest, kustpoolt tuul puhub. Külma õhku toob põhjatuul, sooja lõunatuul. Tuul võib olla tormine. Tuul võib olla vinge, kõle, jäine, tugev, nõrk, kõva. Tuulel on oma laul: tuul undab, ulub, vihiseb, vingub, lõõtsub, möirgab. 

Inimesed on püüdnud tuult piltide peal isikustada. No näiteks võib tuul olla selline:
Loodusõpetuse tunnis saime teada, et tuulel on palju jõudu. Inimesed on õppinud tuult enda tarbeks kasutama. Tuuleveskis jahvatati vanasti vilja. Viljast tehti jahu. Tänapäeval kasutatakse tuule jõudu elektri tootmiseks. Lagedatel kohtadel või mere ääres võib näha valgeid tiivikuid. Need on elektrituulikud ehk tuulegeneraatorid. Tuul paneb tiivikud pöörlema, need panevad tööle masinad, mis elektrit toodavad. Sellist elektrit nimetatakse roheliseks energiaks.Tuult võib ära kasutada tuulelohede lennutamisel, tuulekellad helisevad tuule käes, ise võime tuult tekitada lehvikut lehvitades või sulge õhku puhudes.
ja kuidas inimesed saavad tuult ära kasutada.
Uurisime "Lasteentsüklopeediat":

 Kuulasime täna muinasjuttu "Põhjatuul" ja täitsime selle põhjal töölehte. 
 

Lugesime H. Männi poolt kirjutatud lookest "Tuul", koostasime tuule kohta mõistekaardi:


Kirjutasime ümberjutustust "Tuul ja Päike". 
Päike ja Tuul läksid vaidlema, kumb suudab mehel mantli seljast võtta. Tuul puhus tugevalt, rebis ja sasis mehel riideid. Aga mees surus mütsi tugevamalt pähe ja tõmbas mantli hõlmad koomale. Nii ei saanudki Tuul mehest jagu. Nüüd asus Päike tööle. Ta paistsis väga soojalt. Varsti tegi mees mantli hõlmad lahti ja lükkas mütsi kuklasse. Päike paistis veel soojemini. Mees võttis mütsi peast ja mantli seljast. Nii võitis Päike vaidluse.

Teema lõpetuseks vaatasime slaidiprogrammi "TUUL"

Armas MATTIAS! Palju õnne sünnipäevaks!

 

Soovivad klassikaaslased ja õpetaja Marju.

10. aprill 2026

Kevad jällegi on käes!

 Kevade teemat alustasime muinasjutuga "Kuidas Aprill külastas Märtsi":

Vastasime loo kohta küsimustele:

                                     

Kuulasime plaadilt kevade hääli ja nuputasime, mis need võiksid olla. Täheleapanelikumad kuulajad kuulsid veevulinat, kuldnoka laulu, rasvatihase laulu ning konna kontserti.

Nuputasime kevadeteemalist viktoriini (pärineb raamatust "Sõnasõlmed") ning õppisime palju uusi sõnu selgeks. Neid sõnu saime kohe kasutada lünktekstis. 


Lugesime õpikust kevade luuletusi ja arutlesime nende üle. Imetlesime õpiku imeilusaid illustratsioone.




Täistime töövihikut:


Tegime kuulamisülesannet:




9. aprill 2026

"Onu Remuse jutte"


Kuulasime muinasjuttu "Kuidas Kilpkonna-onu Jänese-onu võitis" ja võrdlesime mõnda aega tagasi loetud muinasjutuga "Jänese ja kilpkonna võidujooks". Selgus, et need kaks lugu olid täiesti erinevad. Tookord võitis kilpkonn täiesti ausalt, sest jänes oli tee peal magama jäänud ja selle aja jooksul kilpkonn finiśisse jõudnud. Tänases jutus aga oli Kilpkonna-onu kaval ja vedas teisi loomi ninapidi.


Munadepühade eel alustasime toredate jänesepiltide tegemist. Tänases tunnis lõpetasime need nüüd ära. Kuna Jänku-onu on enamus onu Remuse juttude tegelastest, siis on jänese pildid väga sobilikud meie muinasjutu teemat lõpetama.
                                        

Tutvusime muinasjutuvestja Hans Christiani eluloo ja muinasjuttudega

Õpetaja kohandas slaidiesitlust (https://www.slideshare.net/slideshow/h-c-andersen/10962642) vastavalt oma õpilastele:


Õpetajal oli ka kaasa võetud Merineitsi suveniir-skulptuurike:

Õpikust lugesime muinasjuttu "Inetu pardipoeg" ja täitsime muinasjutu kohta ka kuulamisülesannet.  Kunstitunnis valmisid meil imeilusad luiged:

Lugesime ka teist tuntud muinasjuttu "Keisri uued rõivad". Selle kohta saad teatrietendust vaadata siit:

Töövihikust lugesime katkendeid erinevatest muinasjuttudest ja nuputasime, millisest muinasjutust võiks katkend pärit olla: