Üldõpetus "Ämblikud"

 Seekordse  teemana käsitlesime selgrootute klassi kuuluvaid ämblikke. Ämblikud ei ole putukad, vaid ämblikulaadsed ning neil on kaheksa jalga.

Teemasse häälestuseks kuulasime tunni algul laulu "Ämblik". saime teada, et ämblikud on head loomad ja neid ei pea sugugi kartma.

Tegime tahvlile mõistekaardi, mida me ämblike kohta juba teame:

                              

Töövihikusse kirjutas iga laps oma mõtted, mida ta tahaks teada saada ja kodus otsis oma küsimustele vastused. Järgmisel päeval arutasime laste küsimused-vastused koos läbi.

Kuulasime ja vaatasime tuntud ämblikuteadlase juttu ämblikest. Katkend pärineb saatest "Lastetuba" ja kannab pealkirja "Ägedad ämblikud". Ämblikuteadlase juttu oli väga vahva kuulata, sest ta teab nende kohta nii palju. 

Saadet saab vaadata SIIT:

Õpetaja luges ette loo "Ämbliku kevadine mets". Ka sellest loost saime uusi tarkusi juurde.

Lugesime oma eesti keele õpikust pala "Ämblik" (raamatust "Charlotte koob võrku"):

 Täitsime  töövihikuharjutust:

Õpetaja koostatud töölehelt lugesime lõbusat juttu Ämblik Ärbist ja täitsime ülesandeid. Nii saime üle korrata erinevaid keelereegleid.

Nüüd olime juba ämblike kohta väga palju teada saanud ning lapsed koostasid ämbliku kohta lausa teadusliku lehekülje. Appi võis võtta õpetaja jagatud teabeteksti ning infot võis otsida ka nutitelefonist.

  

Nüüd jagunes klass pooleks ja iga õpilane valis endale kaaslase, kellele oma tekst ette lugeda. Seejärel luges kuulaja rollis olnud õpilane oma teksti ette:

Tuletasime meelde omadussõnad ja moodustasime nende sõnadega lauseid:

Ämblike kohta saad juurde lugeda siit: "ÄMBLIKUD"

Lugesime töölehelt pala "Vennad Ristiämblikud" ja vastasime töölehe pöördel olevatele küsimustele:

Lugesime töölehelt väikest jutukest "Ämblik Ärbi" ja täitsime töölehel olevaid ülesandeid. 

Matemaatikatunnis harjutasime peastarvutamist ning tehete järjekorda. Õpetaja näitas tehtekaarti ja lapsed arvukaartidega vastust. Seejärel käisid lapsed kordamööda vastuseid tahvlile sättimas. Välja tuli tänase päeva tegelane - ämblik!

                           

                                      

Kui tavaliselt koostab õpetaja lastele arvutamis-värvimise töölehti, siis seekord jagas õpetaja lastele "toorikud" ja lapsed ise koostasid töölehe. See oli laste jaoks huvitav kogemus.  Seejärel vahetasime omavahel töölehti ning lapsed täitsid mitte enda koostatud, vaid sõbra tehtud töölehte:

Aktiivõpe "Staatiline elekter"

  Kreeka kaubitsejate hulgas oli vanasti raske liikuda ilma, et keegi sind oma kaupa ostma ei meelitaks. "Ostke endale elektroni," meelitab kollaste keedega kaubitseja. "Need on võlukivid, mida lained heidavad kauge Amalhiose mere rannale. Neil on imepärased omadused!" "Vaadake, ma hõõrun seda villaga ja ta hakkab asju enda külge tõmbama," reklaamis kaubitseja kollakaspruune ehteid. See elektron oli merevaik, Läänemere ääres kunagi kasvanud helmemändide kivistunud vaik. Merevaik läheb elektrit täis samamoodi nagu mõnikord riided ja juuksed. Kõikidel juhtudel on meil tegemist staatilise elektriga. Tekkivad särtsatused on väikesed elektrilöögid, mida tekitab staatiline elekter. See tekib asjades sellepärast, et asjad on elektriliselt laetud. Elektrilaengud võivad tekkida igas esemes, kuid sageli on nad nii väiksed, et jäävad märkamatuks. On olemas kahesuguseid elektrilaenguid: positiivseid ja negatiivseid. See ei tähenda seda, et ühed on head ja teised halvad. Ühesuguse laenguga laengud tõukuvad ja erisugused tõmbuvad.

Loodusõpetuse tunnis muutus meie klass tõeliseks füüsikalaboriks. Kõigepealt jagasime end 7 rühma. Õpetaja selgitas töötubade ülesandeid ja kirjutas tahvlile rühmade töötubades liikumise järjekorra:

Esimese katse tegime õpetaja abiga kõik koos. Õpetaja pani karpi jahvatatud pipart ja hõõrus karpi villase riidega umbes pool minutit. Pipraosakesed hakkasid hüppama üles ja kleepusid kaane külge. 

Seejärel asusime uurima staatilise elektri tekkimist ning lapsed said läbi proovida erinevaid katseid. Nii olid katsejänesteks esemed alates õpetaja merevaigust ehetest kuni õhupallideni välja. Nagu ikka, mõnel väikesel teadlasel õnnestusid katsed paremini, mõnel mitte nii edukalt, aga elevust ja põnevust jätkus terveks tunniks ning isegi vahetunniks. Oma katsete tulemused kirjutasid lapsed töölehele üles:

                                            

Kel katsed tehtud, sai staatilise elektri kohta veel teadmisi juurde koguda raamatust "Laste teadusentsüklopeedia":

Pärast tundi arutlesime, mis lastele loodusõpetuse tunnis meeldis ja mis mitte. Laste arvamused olid sellised:
- mulle meeldis koostöö;
- ma õppisin katseid tehes väga palju;
- sai oma kätega katsetada;
- tund oli hästi põnev;
- sain teada, et staatilist elektrit ei pea kartma;
- sain palju teada;
- mulle meeldis rühmatööd teha ja õppida koos sõpradega;
- saime erinevaid asju proovida;
- ise läbi tehes ja katsetades saad palju targemaks ning jääb paremini meelde;

- saime tegevuste põhjal täita töölehte;
- mulle meeldis see, et me saime katsetada asju, mida me igapäevaselt ei tee;

- saime endile moodsad soengud =)
- tund sai liiga ruttu otsa, oleksin tahtnud veel selliseid ülesandeid teha.