30. detsember 2012
Meeleolukat vana-aasta lõppu ja toredat uut aastat!
Jutustavad muinaslood,
et uue aasta ööl
võib täide minna iga soov,
mida siiralt ihkab meel...
Kõikide heade soovide täitumist 2013. aastal!
27. detsember 2012
Lugeda on lahe
Jõulupühad on läbi saanud, kuid õnneks kestab vaheaeg veel edasi. Ja sompus ilmaga on mõnusaim tegevus lugemine. Alati võib ise mõne toreda raamatu raamatukogust tuua või kodusest raamaturiiulist otsida, aga kui sealt sobivat ei leia, võid valiku teha ka nende raamatute seast. Soovitan soojalt, sest need raamatud on tõesti vahvad ja huvitavad. Toredat lugemist!
Eno Raud "Kukest ja kurest, konnast ja karust"
Jaan Rannap "Nublu"
Jaan Rannap "Lühikesed lood"
Aino Pervik sari "Paula" (sobib tüdrukutele)
Tõnu Seero "Kaarli lood" (sobib poistele)
Aino Pervik "Mammutilaps ajab tuult taga"
Andrus Kivirähk „Limpa ja mereröövlid“
Ellen Niit "Onu Ööbik"
Ellen Niit "Onu Ööbiku ööpäev"
Ellen Niit "Triinu ja Taavi lood"
Andrus Kivirähk "Sirli, Siim ja saladused"
Andrus Kivirähk "Leiutajateküla Lotte"
Kerttu Soans "Kruubi-Ruudi ja tema inimesed"
Kristiina Kass "Samueli võlupadi"
Tõnu Seero "Jürimari pere lood"
Jaanus Vaiksoo "Lumemöll"
Astrid Lindgren "Lärmisepa tänava lapsed"
Astrid Lindgren "Madlike"
Astrid Lindgren "Kaisa"
Vennad Grimmid "Lumeeit"
Samuil Marśak "Kaksteist kuud"
Muinasjutud sarjast "Saja rahva lood"
Eno Raud "Kukest ja kurest, konnast ja karust"
Jaan Rannap "Nublu"
Jaan Rannap "Lühikesed lood"
Aino Pervik sari "Paula" (sobib tüdrukutele)
Tõnu Seero "Kaarli lood" (sobib poistele)
Aino Pervik "Mammutilaps ajab tuult taga"
Andrus Kivirähk „Limpa ja mereröövlid“
Ellen Niit "Onu Ööbik"
Ellen Niit "Onu Ööbiku ööpäev"
Ellen Niit "Triinu ja Taavi lood"
Andrus Kivirähk "Sirli, Siim ja saladused"
Andrus Kivirähk "Leiutajateküla Lotte"
Kerttu Soans "Kruubi-Ruudi ja tema inimesed"
Kristiina Kass "Samueli võlupadi"
Tõnu Seero "Jürimari pere lood"
Jaanus Vaiksoo "Lumemöll"
Astrid Lindgren "Lärmisepa tänava lapsed"
Astrid Lindgren "Madlike"
Astrid Lindgren "Kaisa"
Vennad Grimmid "Lumeeit"
Samuil Marśak "Kaksteist kuud"
Muinasjutud sarjast "Saja rahva lood"
22. detsember 2012
KAUNEID JÕULE!
Kell tasa tornist kesköötundi teatab,
mustmiljon tähte särama siis lööb.
Sa seisata - aeg korraks peata
ja tunne südames, et käes on jõuluöö.
Sa süüta oma käega kuusel küünlad
ning usu homsesse -
kõik päevad õnne täis.
Hetk minevikust proovi kinni püüda,
mis Sulle õnne tõi või kaunis näis.
Ja salasoovid sosista Sa tuulde...
Viimane koolipäev
Eilne päev oli sündmusterohke. Esimese tunni ajal kogunes terve algklassipere aulasse pidulikule aktusele, kus laulsime jõululaule ja tunnustati tublimaid õppureid. Meie klassis on kõik lapsed väga tublid, sest kaheksal õpilasel olid ainult viied ja kaheksal lapsel neljad-viied. Lihtsalt super! Peale aktust suundusime toredas rongkäigus kirikusse. Mudilaskoor ja poistekoor esitasid mitu toredat jõululaulu ja kirikuõpetaja Mare Palgi jutustas õpetliku jõululoo. Kirikust tagasi tulles jõime sööklas kuuma teed ja kakaod ning sõime maitsvat ürdisaia, magustoiduks mandariine ja śokolaadi. Siis oli aeg selle aasta viimaseks klassijuhatajatunniks. Vestlusringis arutasime, mis oli selles veerandis toredat.
Lapsed arvasid nii:
- meil olid toredad ja huvitavad tunnid;
- saime palju tarkusi juurde;
- õpetaja tegi toredaid töölehti;
- meeldis "jooksev" etteütlus;
- saime lugeda huvitavaid lugusid;
- tore oli see, et õpetaja luges detsembrikuus iga päev katkendi "Suurest jõuluraamatust";
- õpetaja näitas õpetlikke filme ja slaidiprogramme;
- saime tundides kasutada dokumendikaamerat;
- õppisime selgeks näidendi ja palju laule ning luuletusi oma jõulupeoks;
- koolis oli alati huvitav.
Arutasime ka, mida uuel veerandil ja poolaastal ette võtta. Laste soovid olid järgmised:
- võiks teha vahva sõpruseteemalise klassiõhtu;
- uurida loodust ja teha sellest uurimistöö või teha õuesõppimisetundi;
- õppida kevadel selgeks uus näidend ja sellega esineda nii lastevanematele kui koolikaaslastele.
Siis jagas õpetaja tunnistusi. Päkapikk Helen (Janari ema) üllatas iga last nimelise piparkoogiga. Isegi õpetajale oli piparkook. Lastele tuli meelde, et eelmiste jõulude ajal oli ka õpetaja igale lapsele nimelise piparkoogi kinkinud ning õpetaja üllatuseks selgus, et peaaegu pooled lapsed on seda hoolsalt alles hoidnud !!!! . Õpetaja soovitas seda enam kindlasti mitte ära süüa =)
Eks need päkapikk Heleni piparkoogid on samuti nii ilusad, et ega neidki raatsi kohe suhu pista.
Õhtul toimus klassi jõulupidu. Lapsed olid nii supertublid ja andsid endast maksimumi nii näidendis, laulude laulmises kui luuletuste lugemises. Jõuluvana tulek võttis küll jalad pisut värisema, kuid kõik said vapralt oma etteasted esitatud ja kingid kätte. Lisaks kommipakkidele oli jõuluvana kotis veel ühine kink tervele klassile. Küllap jõuluvana teadis, et me õpime praegu loodusõpetuses metsloomi ja muid metsaelanikke ning tõi meile sellise uhke loomaraamatu, kus lisaks Eestis elavatele loomadele, saab palju huvitavat teada ka terve maakera loomade kohta.
Ka õpetajat ei olnud jõuluvana unustanud ning õpetaja sai väga vahva kingituse - teatri kinkekaardi. Kõige toredam on see, et õpetaja saab ise valida meelepärase etenduse.
Lisaks sellele pidasid väikesed ja suured päkapikud õpetajat meeles südamlike kingitustega. Eks need päkapikud on õpetaja akna all luuret teinud ning teadsid, et õpetaja armastab väga lilli, ehteid ja küünlavalgust ning on ka suur-suur maiasmokk. Suur-suur aitäh!
Lapsed arvasid nii:
- meil olid toredad ja huvitavad tunnid;
- saime palju tarkusi juurde;
- õpetaja tegi toredaid töölehti;
- meeldis "jooksev" etteütlus;
- saime lugeda huvitavaid lugusid;
- tore oli see, et õpetaja luges detsembrikuus iga päev katkendi "Suurest jõuluraamatust";
- õpetaja näitas õpetlikke filme ja slaidiprogramme;
- saime tundides kasutada dokumendikaamerat;
- õppisime selgeks näidendi ja palju laule ning luuletusi oma jõulupeoks;
- koolis oli alati huvitav.
Arutasime ka, mida uuel veerandil ja poolaastal ette võtta. Laste soovid olid järgmised:
- võiks teha vahva sõpruseteemalise klassiõhtu;
- uurida loodust ja teha sellest uurimistöö või teha õuesõppimisetundi;
- õppida kevadel selgeks uus näidend ja sellega esineda nii lastevanematele kui koolikaaslastele.
Siis jagas õpetaja tunnistusi. Päkapikk Helen (Janari ema) üllatas iga last nimelise piparkoogiga. Isegi õpetajale oli piparkook. Lastele tuli meelde, et eelmiste jõulude ajal oli ka õpetaja igale lapsele nimelise piparkoogi kinkinud ning õpetaja üllatuseks selgus, et peaaegu pooled lapsed on seda hoolsalt alles hoidnud !!!! . Õpetaja soovitas seda enam kindlasti mitte ära süüa =)
Eks need päkapikk Heleni piparkoogid on samuti nii ilusad, et ega neidki raatsi kohe suhu pista.
Ka õpetajat ei olnud jõuluvana unustanud ning õpetaja sai väga vahva kingituse - teatri kinkekaardi. Kõige toredam on see, et õpetaja saab ise valida meelepärase etenduse.
Lisaks sellele pidasid väikesed ja suured päkapikud õpetajat meeles südamlike kingitustega. Eks need päkapikud on õpetaja akna all luuret teinud ning teadsid, et õpetaja armastab väga lilli, ehteid ja küünlavalgust ning on ka suur-suur maiasmokk. Suur-suur aitäh!
20. detsember 2012
18. detsember 2012
14. detsember 2012
Kuuskede ehtimise võistlus
13. detsember 2012
12. detsember 2012
Metskits ja põder
Täna tegelesime metskitse ja põdra uurimisega. Loodusõpetusetunni algul toimus väike arutlus, mida keegi metskitsest ja põdrast teab. Selgus, et teati üsna palju. Seejärel vaatasime õpetlikke loodusfilme, täitsime filmide ja õpiku põhjal töövihiku ülesandeid. Filmidest saime päris suurel hulgal uusi teadmisi nende toredate loomade kohta. Eesti keele tunnis lugesime jutukest "Kitseke ja metsavaht". Lugu jutustas kurjast salakütist, kes jahtis kitsekest ja tulistas teda. Õnneks päästis metsavaht kitsekese elu ning ravis ta terveks. Selle loo kohta oli õpetajal koostatud lauseloto. Lausekaardid tuli järjestada õigesse järjekorda, lahti lõigata ja kleepida jutukesena vihikusse. Matemaatikatunnis koostasid lapsed ise ülesandeid metskitse ja põdra kohta.
Filmi METSKITSEST saad vaadata SIIT:
Filmi PÕDRAST saad vaadata SIIT:
Filmi METSKITSEST saad vaadata SIIT:
Filmi PÕDRAST saad vaadata SIIT:
10. detsember 2012
Õppisime oravat tundma
Viimaste päevade teemaks on olnud "Orav". Loodusõpetuses vaatasime slaidiprogrammi oravast, vaatlesime orava välimust, õppisime nimetama tema kehaosasid, saime teada, palju tal on poegi, kus on tema elupaik ja missugune tema toidulaud. Arvutitunnis sai igaüks uurida veel põnevaid fakte orava kohta, otsida internetist pilte ja koostada miniuurimustöö. Eesti keele tunnis lugesime oravast, lahendasime kuulamisülesannet, täitsime töölehte ja kirjutasime tahvlilt ilusas käekirjas ärakirja ning selle teksti õpime etteütluseks ka kirjutama. Kuulasime lastelaulukassetilt ja õppisime ise laulma vahvat laulu "Oravate hüppevõistlus". Matemaatikas lahendasime lustakaid ülesandeid oravaonust ja tema perest. Kunstiõpetuse tunnis valmisid vahvad segatehnikas tööd oravast.
8. detsember 2012
5. detsember 2012
Jõulujutt ja jõulustend
Õppisime loomariiki tundma ja uurisime hiirte elu
Tänase päeva teemaks olid "Loomad". Loodusõpetuse tunnis rääkisime loomariigist, koostasime mõistekaardi ja saime teada, et loomariiki kuuluvad nii imetajad, kahepaiksed, roomajad, linnud, putukad, ämblikud kui ka kalad. Õppisime ka, kuidas kirjeldada loomi nende välimuse järgi, leidsime sarnasusi ja erinevusi. Vaatasime slaidiprogrammi, uurisime oma õpikut ja lahendasime ülesandeid töövihikust.
Eesti keele tunnis lugesime muinasjuttu hiiglasest ja hiirest, kuulasime jutukest "Lõvi ja hiir" ning tegime paaristööna "jooksvat" etteütlust. Paaristöö jaoks loosisime paarilised Mesikäpa kaartide abil. Klassi olid üles pandud etteütluse tekstid. Esialgu pidi üks paarilistest jooksma oma teksti juurde, jätma meelde nii palju kui suudab ja oma paarilisele selle ette dikteerima. Siis vahetati osad. Etteütlus jutustas hiirtest. Kui tekst oli valmis, sai õpetajalt kontroll-lehe ning üheskoos sõbraga kontrolliti oma tekst ning parandati vead. Seejärel tuli vastata küsimustele. Vastused olid peidetud teksti sisse.
Matemaatikatunnis lahendasime ülesandeid metshiirte kohta ja saime teada kui suureks kasvavad metshiired, kui pikk on nende eluiga ja palju neil poegi sünnib.
Ülesanded olid sellised:
Metshiire keha pikkus võib olla 96 - 4 + 5 - 90 =.... cm kuni 88 - 44 + 2 - 35 = ... cm pikk.
Tema saba võib kasvada kuni 73 - 63 + 1 = .... cm pikkuseks. Seega tema saba on sama pikk kui tema keha.
Hiir kaalub umbes 100 - 70 + 4 - 4 = ... g.
Tal sünnib harilikult 15 + 15 - 20 - 7 = .... poega, vahel isegi 40 + 30 + 20 - 82 =..... poega.
Tema eluiga on lühike. Ta elab keskmiselt 24 + 12 - 34 = .... aastaseks.
Eesti keele tunnis lugesime muinasjuttu hiiglasest ja hiirest, kuulasime jutukest "Lõvi ja hiir" ning tegime paaristööna "jooksvat" etteütlust. Paaristöö jaoks loosisime paarilised Mesikäpa kaartide abil. Klassi olid üles pandud etteütluse tekstid. Esialgu pidi üks paarilistest jooksma oma teksti juurde, jätma meelde nii palju kui suudab ja oma paarilisele selle ette dikteerima. Siis vahetati osad. Etteütlus jutustas hiirtest. Kui tekst oli valmis, sai õpetajalt kontroll-lehe ning üheskoos sõbraga kontrolliti oma tekst ning parandati vead. Seejärel tuli vastata küsimustele. Vastused olid peidetud teksti sisse.
Matemaatikatunnis lahendasime ülesandeid metshiirte kohta ja saime teada kui suureks kasvavad metshiired, kui pikk on nende eluiga ja palju neil poegi sünnib.
Ülesanded olid sellised:
Metshiire keha pikkus võib olla 96 - 4 + 5 - 90 =.... cm kuni 88 - 44 + 2 - 35 = ... cm pikk.
Tema saba võib kasvada kuni 73 - 63 + 1 = .... cm pikkuseks. Seega tema saba on sama pikk kui tema keha.
Hiir kaalub umbes 100 - 70 + 4 - 4 = ... g.
Tal sünnib harilikult 15 + 15 - 20 - 7 = .... poega, vahel isegi 40 + 30 + 20 - 82 =..... poega.
Tema eluiga on lühike. Ta elab keskmiselt 24 + 12 - 34 = .... aastaseks.
Mesikäpa kaartidega loosisime paarilised |
Slaidiprogrammis saime oma teadmisi ka kontrollida |
Õppisime metshiirt tundma |
"Jooksva" etteütluse tekst hiirtest |
Sellistele küsimustele tuli vastata tekstist vastuseid otsides |
Sellised vastused saime tabelisse metshiire kohta ülesandeid lahendades |
4. detsember 2012
Harjutasime mõõtmist
Matemaatikatunnis õppisime pikkusühikuid ja harjutasime mõõdulindiga mõõtmist. Ilusad värvilised mõõdulindid rõõmustasid lapsi ja tööd tehti suure hoolega. Saadud tulemused tuli ka täpselt kirja panna. Nüüd teame pikkusühikuid kilomeeter, meeter, detsimeeter, sentimeeter ja millimeeter.
Muinasjutte Külmataadist
Oleme ikka muinasjuttude lugemise lainel ja eile lugesime üheskoos klassis A. Jakobsoni muinasjuttu "Külmataadi kättemaks".
Selle kohta saab töölehte täita SIIT:
Kuna Eestimaa karmi talve tõttu on loodud palju muinasjutte, siis luges õpetaja ette veel muinasjutu "Kolm külma", mille põhjal täitsime tunnis ka töölehte.
Muinasjutu kohta saab töölehte täita SIIT:
Tellimine:
Postitused (Atom)