Üldõpetus teemal "LINNUD TALVEL"

Sel nädalal tutvusime loodusõpetuse ja eesti keele tundides paigalindudega ehk Eestis elavate ja talvituvate lindudega.
Õpetaja pani lindude pildid seinale ja nüüd saame iga päev lindude nimetusi harjutada:

Uurisime linde ka oma loodusõpetuse õpikust:

Vaatasime lindudest slaide. Saime teada, et rasvatihane võib oma pesa ehitada nii puuõõnde, mahajäetud pesakasti kui ka väravaposti sisse:

Selgus, et tihaseid on päris mitut liiki: rasvatihane, sinitihane, sabatihane, sootihane, tutt-tihane. Pildil sinitihane:

Õpetaja luges ette lühimuinasjutu "Kuidas tutt-tihane endale tuti sai":
Väga-väga ammu ei kandnud tutt-tihane sellist nime, oli lihtsalt tihane. Kõik linnud elasid metsas ning metsaisa andis lindudele ise süüa. Varsti aga läksid linnud kaebama, et tihane sööb nende toidu ära. Metsaisa sai tihase peale pahaseks ja tutistas tihast ahnuse eest. Sellest kasvas tihasele tutt pähe. Nii hakatigi teda tutt-tihaseks kutsuma.

Leevikesed (tumedama kõhualusega on isalind, heleda kõhuga emalind):

Rähn:

 Ohakalind:

Tedred (mustad on isalinnud, pruun emalind):

Õpetaja tutvustas linnuraamatuid. Kuulasime "Linnuaabitsa" plaadilt rasvatihase, sinitihase ja leevikese laulu. Hästi hoolega kuulates kuuleb, kuidas rasvatihane laulab "sitsikleit-sitsikleit"

 Vaatasime raamatust "Toidulaualugu" lindude pilte ja arutasime, millega tohib linde talvel toita:

Õpetaja akna taga käivad kõhtu täitmas rohevindid, rasvatihased, sinitihased, puukoristajad ja sootihased.

Rasvatihane

 

Rohevint

Puukoristaja

Õpetaja luges ette meile juba hea tuttava Johanna kirja ning kirja kohta loodusõpetuse töövihikus ülesannet:

                                                

                

Kuulasime jutukest ja täitsime õpetaja jagatud töölehel kuulamisülesannet:

Lugesime jutukest "Tihane ja orav": 

Vastasime loo lõpus olevatele küsimustele:

Loost "Tihane koputab" otsisime  lindude nimetusi ja tõmbasime neile sõnadele ringid ümber:

Kel töö valmis, tegi värvimisülesannet:

Lugesime ka toredat lugu "Kaunitar", mis jutustas sinitihasest. Saime teada, et sinitihane on küll väga kaunis lind, aga tugev ja riiakas:

Ka eesti keele töövihikus olid toredad harjutused lindude kohta (Tv lk 60; 10):

Matemaatikatunnis harjutasime tekstülesannete lahendamist suuliselt. Õigetest vastustest saime tahvlile kokku panna linnuteemalise pildi. Ülesannetesse oli peidetud ka nipiga küsimused ning seetõttu tuli õpetaja esitatud küsimust eriti hoolega kuulata.
Näiteks:
1) Linnumajja lendas 5 leevikest, 3 rasvatihast, 4 sinitihast ja 6 varblast. Mitu tihast on linnumajas?       
2) Traadil istus 15 lindu, 4 lindu lendas linnumajja. Mitu lindu on linnumajas?
3) Linnumajja lendas 3 rasvatihast, 6 sinitihast, 2 rohevinti ja 1 varblane. Mitu leevikest on linnumajas?
 

Uurisime piltidelt erinevaid linnumaju ja lapsed pakkusid, millistest kujunditest need koosnevad:

Kordasime veelkord üle tasapinnalised kujundid:

                             

Ruumiliste kujundite kordamiseks jagasime klassi võistkondadeks. Iga õige vastus andis punkti. Lisapunkte sai ka selle eest, kui pall ehk kera =) visati ämbrisse:

Lõikasime välja esemete pildid ja kleepisime töölehel õige nimetuse alla:

Töölehe teisel pool oli sõnarägastik, kuhu olid peidetud geomeetriliste kujundite nimetused:

Kunstiõpetuse tunnis valmisid tööd meie paigalindudest. Kõigepealt rebisime värvilisest paberist tausta ja kleepisime aluspaberile. Seejärel joonistasime õlipastellidega puuoksa. Teisele paberile joonistasime linnu, värvisime õlipastellidega ära, lõikasime välja ning kleepisime oksale.