Teemasse häälestumiseks koostasime tahvlile mõistekaardi kirjutusvahenditest, mida lapsed oskasid nimetada:
Nüüd vaatasime Kiili kooli õpetaja Elina Veeringu koostatud slaidiprogrammi kirjutusmaterjalide ajaloost:
Lugesime töölehelt huvitavaid fakte pliiatsi ajaloost:
Kui sind pliiatsi ajalugu rohkem huvitab, saada juurde lugeda siit:
"PLIIATSI AJALOOST"
Seejärel lugesime toredat luuletust "Pinalis", kus tegelasteks Plii Ats, Sule Pea ja Kustu Kumm:
Otsisime töölehelt teksti sisse peidetud koolitarbeid:
Nüüd tutvustas õpetaja ühte väga vahvat internetilehekülge, kus pliiatsitekoguja Jüri Käosaar tutvustab oma pliiatsikogu. Seda saad uurida siit: "PLIIATSIKOGU"
Kirjutasime ümberjutustust pliiatsist, kes ei tahtnud pinalis olla. Et ümberjutustust oleks lihtsam kirjutada ja õigekirjas oleks vähem vigu, kirjutas õpetaja terve portsu abistavaid sõnu tahvlile:
Õpetaja tutvustas väga toredat raamatut "Rasvakriitide mäss" ja luges raamatu lastele ka ette.
See juhtus ühel päeval joonistustunnis. Duncan hakkas oma rasvakriite otsima, aga leidis eest hoopis paki kirju oma nimega. Beežil kriidil oli kõrini, et ta oli igavene teine Härra Pruuni järel. Must rasvakriit soovis, et teda kasutataks millegiks muuks ka kui piirjoonteks. Sinine oli väsinud rohkete veekogude ning jõehobude värvimisest ja soovis puhkust! Kollane ja Oranž aga ei rääkinud enam omavahel - mõlemad uskusid, et just tema on õige päikese värv!
Mida ometi saaks Duncan teha, et neile kõigele meelejärele olla?
Peale "Rasvakriitide mässu" lugemist ei vaata ükski laps oma kriite enam samamoodi. See The New York Times`i ja Amazoni lasteraamatute bestseller õpetab neile, et ka kriitidel on tunded!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar