Juba mitu päeva oleme rännanud muinasjutumaailmas.
Vaatasime slaidiprogrammi muinasjutu tunnuste kohta. Seda saad veelkord vaadata siit: (klõpsa) MUINASJUTU TUNNUSED.
Täitsime muinasjuturaamatu sisukorra kohta funktsionaalse lugemise töölehte:
Lugesime õpikust muinasjuttu "Metsavanad" ja täitsime loo põhjal töövihikuharjutusi.
Täna rääkisime loomamuinasjuttudest. Arutlesime, millised tunnused võiksid olla loomamuinas-juttudel ja koostasime laste arvamuste põhjal mõistekaardi.
Tänases tunnis oli meie muinasjututegelaseks rebane. Kõigepealt kuulasime muinasjuttu "Kuidas rebane oma saba karistas". Seda saad veelkord kuulata siit: klõpsa "KUIDAS REBANE OMA SABA KARISTAS".
Nüüd lugesime muinasjuttu "Kuidas rebane valge sabaotsa sai" oma töövihikust ja täitsime muinasjutu kohta ka tööülesanded:
Arutlesime, mis oli kahes muinasjutus sarnast (tegelaseks rebane ja tema saba) ja mis oli erinevat (esimeses muinasjutus oli rebane rumal ja sai karistada, teises aga nutikas).
Vanarahvas kutsus loomi rahvapäraste nimedega. Nuputasime töövihiku harjutuses, kuidas saab loomade kohta teisiti öelda:
Nuputamist jagus ka töölehel:
Õpetaja jutustas, et maailmas on veel teisigi rebaseliike nagu näiteks kõrberebane ja polaarrebane:
Vaatasime slaidiprogrammi muinasjutu tunnuste kohta. Seda saad veelkord vaadata siit: (klõpsa) MUINASJUTU TUNNUSED.
Täitsime muinasjuturaamatu sisukorra kohta funktsionaalse lugemise töölehte:
Lugesime õpikust muinasjuttu "Metsavanad" ja täitsime loo põhjal töövihikuharjutusi.
Täna rääkisime loomamuinasjuttudest. Arutlesime, millised tunnused võiksid olla loomamuinas-juttudel ja koostasime laste arvamuste põhjal mõistekaardi.
Tänases tunnis oli meie muinasjututegelaseks rebane. Kõigepealt kuulasime muinasjuttu "Kuidas rebane oma saba karistas". Seda saad veelkord kuulata siit: klõpsa "KUIDAS REBANE OMA SABA KARISTAS".
Nüüd lugesime muinasjuttu "Kuidas rebane valge sabaotsa sai" oma töövihikust ja täitsime muinasjutu kohta ka tööülesanded:
Arutlesime, mis oli kahes muinasjutus sarnast (tegelaseks rebane ja tema saba) ja mis oli erinevat (esimeses muinasjutus oli rebane rumal ja sai karistada, teises aga nutikas).
Vanarahvas kutsus loomi rahvapäraste nimedega. Nuputasime töövihiku harjutuses, kuidas saab loomade kohta teisiti öelda:
Matemaatikatundi alustasime nagu tavaliselt peastarvutamisega. Õpetaja näitas tehtekaarti ja lapsed tõstsid vastuse üles arvukaartidega. Kel oli vastus kõige kiiremini leitud, tuli klassi ette, valis õige vastusekaardi ja pani tahvlile. Nõnda ilmus tahvlile tänane päevakangelane - rebane!
Õpetaja jutustas, et maailmas on veel teisigi rebaseliike nagu näiteks kõrberebane ja polaarrebane:
Tavaliselt teeme me kuulamisülesandeid eesti keele tunnis, aga täna jagas õpetaja kuulamise töölehe ka matemaatika tunnis. Kõigepealt kirjutas iga laps vasakpoolsesse veergu, kui palju tema arvates töölehel nimetatud loomad kaaluvad. Nüüd kuulasime ülesannet ja täitsime parempoolse veeru. Mõnel lapsel läks loomade raskuse äraarvamine päris hästi, aga oli ka neid, kes oma arvamusega "päris metsa läksid" =)
Et pingis paigal on pikalt raske istuda, siis kehalise pausina laulsime ja tantsisime loo "What does the fox say?" järgi. Ühtalsi saime harjutada ka inglise keelt:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar