Muinasjuttudest pärimuseni

Enne vaheajale minekut tegelesime päris pikalt muinasjuttudega. Täna võtsime selle teema kokku rühmatöödega. Kõigepealt tuletasime meelde slaidiprogrammi "Muinasjutu tunnused". Nüüd loosisime kommidega rühmad ja rühmatöö teemad:

Rühmatööde teemadeks "Muinasjuttude algussõnad", "Muinasjuttude lõpud", "Muinasjuttudes esinevad tegevused", "Muinasjuttudes esinevad arvud", "Muinasjuttudes esinevad imeasjad" ja "Muinasjuttude õpetlik sõnum".
Õpetajal oli kaasas võetud suur ports erinevaid muinasjuturaamatuid. Neid raamatuid uurides tuli leida oma teema kohta vajalikku infot ja sellest kujundada plakat.

 Siis esitlesime oma tööd ka kaaslastele:

Matemaatikatunnis oli meil teemaks "Pärimus". Õpetaja küsis lastelt, mis nende arvates tähendab sõna "pärimus"?
Ruuben arvas, et pärimus tähendab kelleltki midagi küsima ehk pärima.
Matilda arvas aga, et kui keegi ära sureb, siis ta pärandab oma sugulasele päranduse.
Meriliisi arvates võib see sõna tähendada näiteks seda, et keegi pärib oma emalt  hallid silmad.

Tõepoolest olid need huvitavad pakkumised ja kõigis neis sõnades on sees sõna "pärima". Tore, et lapsed nii vahvasti kaasa mõtlesid ja oma arvamusi pakkusid ning nende pakkumised olid ju päris lähedal.

Õpetaja selgitas, et sõna "pärimus" tähendab seda, et me anname põlvest põlve edasi oma kultuuri, kombeid, traditsioone, lugusid jne. Õpetaja jutustas, et Eestimaa ajaloo ja kultuuri kohta saab teada Tartus Eesti Rahva Muuseumist, aga ka teistest toredatest muuseumidest.
Matemaatika töövihikust leidsime huvitava teemakohase ülesande, mida me siis üheskoos proovisime ära lahendada:

Teise ülesande tegi igaüks iseseisvalt ning kiiremad lahendajad said ka "viied". Kõige kiirem arvutaja oli Andre, aga tublid olid ka Reili, Matilda, Laura-Liisa ja Egert.

Vahva veerandi viimane päev!

Kaks kuud on möödunud linnutiivul ja esimene vaheaeg kohe käes. Sel puhul oli meie koolipäev teistmoodi kui tavaliselt. Kuna oleme juba kaks nädalat rännanud muinasjutu- ja raamatumaailmas, siis oli väga sobiv alustada tänast päeva ettelugemisega. Meie kooli huvijuht Katrin luges meile ette toreda loo õpetajast, kes oli  lahke, tark ja muidu suurepärane õpetaja, aga digimaailmast ei teadnud ta midagi ning kui osavalt ta oskas sellest keerulisest olukorrast välja tulla.

Seejärel ootasime külla Harmi õpipaiga lapsi ja nende õpetajat Monikat. Saime tuttavaks Laura-Eliise, Lauri ja Pauliga. Jah tõepoolest õpib Harmi koolis kolmandas klassis kolm õpilast. Õpetaja Monikaga oli kaasa ka tema tütreke Helerin, kes veel ise koolis ei käi. Kuna meid on klassis päris palju ja Harmi lastel oleks üsna keeruline meie nimed selgeks saada, siis kleepisime kõik omale nimesildid rinda. Nüüd olime ka tuttavaks saanud =)
Kõigepealt moodustasime võistkonnad, aga seekord tegime seda nii, et iga laps sai sedeli muinasjutu pealkirjaga või lausega sellest muinasjutust. Nüüd pidi iga muinasjutupere oma pere kokku saama, aga seda tuli teha ilma rääkimata. Selgus, et see oli päris keeruline ülesanne. Lõpuks olid kõik oma pere üles leidnud. Muinasjutu pealkirjast sai ühtlasi ka võistkonna nimi. Nõnda olid meil nüüd võistkonnad "Punamütsike", "Lumeeit", "Kaksteist kuud", "Tuhkatriinu" ja "Pöial-Liisi".

Esimene mäng oli aju soojendamiseks ning selle nimi on "Vihjemäng". Õpetaja luges ette ühe vihje ja lapsed pidid mõistatama, millisest raamatutegelasest on jutt. Iga järgmine vihje võttis punkte aina vähemaks.

Nüüd mängisime "Kuldvillaku" mängu. Julgemad võistlejad oma võistkonnast panid oma teadmised proovile:

 Järgmine mäng oli tuttav juba meil esimesest klassist ning mängu nimi "Kes ma olen?". Klassi ees oleva lapse seljale kinnitas õpetaja ühe raamatutegelase pildi ja "kas" küsimuste abil hakkas ta klassile küsimusi esitama. Näiteks: "Kas ma olen loom?" jne. Vastata võis ainult "jah", "ei" või "nii ja naa":

 Ka järgmises mängus oli veidike nuputamist. Mängisime mängu "Alias":

 Panime aja peale kokku vanasõnade lotot raamatute kohta:

Kuulasime ja jutustasime kuulujutte. Õpetaja oli muinasjutud nii segi ajanud kui veel saab, ja nendest ühed vägevad kuulujutud kokku pannud. Nüüd jutustasid julgemad ja hea mäluga lapsed neid üksteisele edasi.

Ja ega siis ilma lauluta saa vaheajale minna. Taaskord tulid vaprad laululapsed klassi ette. Laulumäng käib nii: kelle peale õpetaja oma käe asetas, hakkas laulma. Ühtki laulu ei tohtinud korrata ja kui enam ühtegi laulu meelde ei tulnud, siis tuli mängust välja minna. Selgus, et kõige paremini pidas laulunärv vastu Harmi kooli Laura-Eliisel ja pisikesel Helerinil.

Neljanda tunni algul tõttasime planetaariumisse multifilmi vaatama.

Kui õpetaja palus tagasisidet tänase päeva kohta, selgus, et kõik lapsed jäid päevaga väga rahule ning selline mänguline päev oli väga vahva!
Aitäh toredatele Harmi lastele, kes meile külla tulid! Loodan, et kohtume juba varsti!

ILUSAT VAHEAEGA!

KOHTUME TAAS 30. OKTOOBRIL!