Juba paar nädalat oleme rääkinud metsloomadest. Selles postituses on kajastatud nii eelmise nädala kui tänase tunni tegemised.
Arutasime, kuidas meie saaksime loomi talvel aidata. Abiks oli meil multifilm "Jussi kingid metsaelanikele":
Siit saad vaadata ka slaidiprogrammi "METSLOOMADE TALV"
Õppemängud:
"LOOMAD JA LINNUD TALVEL"
"LOOMAD TALVEL"
Täitsime töövihikus tabelit ja tegime töölehte:
Saba abil saab loom pead liigutada
Kaela abil juhib loom liikumist ja ajab ära putukaid.
Saba abil kinnituvad kõik teised kehaosad.
Jäsemed on kehaosa, kus asub peaaju.
Rühmatöös nuputasime õpetaja etteantud "sõnaselgroo" külge metsloomade nimetusi. Kahes töös oli nimetatud öökulli. Nüüd saimegi meelde tuletada, et tegelikult sellist liiki nagu "öökull" ei ole ja rahvasuus kutsutakse öökullideks kakulisi.
Kirjutasime tahvlilt vihikusse jutukese "Loomad", kordasime keelereegleid ja otsisime tekstist keelereeglitele vastavaid sõnu:
Mängisime õppemängu, kus lisaks loomade tundmisele tuli moodustada võrdlevaid lauseid. Nõnda harjutasime ka võrdlemist ja sagedust kirjeldavaid sõnu.
Näiteks: Jänes on tavaliselt kiirem kui siil.
Arutasime, kuidas meie saaksime loomi talvel aidata. Abiks oli meil multifilm "Jussi kingid metsaelanikele":
Siit saad vaadata ka slaidiprogrammi "METSLOOMADE TALV"
Õppemängud:
"LOOMAD JA LINNUD TALVEL"
"LOOMAD TALVEL"
Täitsime töövihikus tabelit ja tegime töölehte:
Viimases ülesandes sai õpetaja ka natuke naerda, sest kui laps ei süvenenud ning ühendas
lause alguse ja lõpu hoolikalt lugemata, siis said kokku sellised laused:
Saba abil saab loom pead liigutada
Kaela abil juhib loom liikumist ja ajab ära putukaid.
Saba abil kinnituvad kõik teised kehaosad.
Jäsemed on kehaosa, kus asub peaaju.
Rühmatöös nuputasime õpetaja etteantud "sõnaselgroo" külge metsloomade nimetusi. Kahes töös oli nimetatud öökulli. Nüüd saimegi meelde tuletada, et tegelikult sellist liiki nagu "öökull" ei ole ja rahvasuus kutsutakse öökullideks kakulisi.
Kirjutasime tahvlilt vihikusse jutukese "Loomad", kordasime keelereegleid ja otsisime tekstist keelereeglitele vastavaid sõnu:
Mängisime õppemängu, kus lisaks loomade tundmisele tuli moodustada võrdlevaid lauseid. Nõnda harjutasime ka võrdlemist ja sagedust kirjeldavaid sõnu.
Näiteks: Jänes on tavaliselt kiirem kui siil.
Õpetaja tutvustas toredat muinasjuturaamatut "Külaskäik muinasjutumaale", kus on palju tuntud muinasjutte sees. Õpetaja luges raamatust ette loo "Breemeni linna moosekandid".
Õpikus oli sama muinasjutt, kuid palju lühemas variandis:
Võrdlesime seda lugu esimeses klassis loetud muinasjutu "Loomade talvekorteriga" (vaata eelmise aasta postitust SIIT) ning leidsime, mis on kahes loos sarnast, mis erinevat. Sarnasusi oli rohkem: tegelasteks on loomad, kes räägivad inimkeeles ning mõlemas jutus oli õpetlik mõte sees. Nimelt, et üheskoos tegutsedes on lihtsam elus toime tulla. Siia sobisid ka vanasõnad "Ühtsuses peitub jõud" ja "Kui ei saa jõuga, siis saab nõuga".
 |
Matemaatikatunnis lahendasime nuputamisülesandeid ja loomulikult olid ülesanded loomadest. Täna olid tublimad nuputajad Matilda ja Andre, kes said vihikusse kleepsu ja päevikusse "5".
Siinkohal võivad kõik emad-isad ja õed-vennad oma nuputamisoskused proovile panna.
1. ülesanne: Õuel on 3 lammast, 2 kana ja Liina. Liina luges ära kõik jalad, tiivad, sabad ja pead. Mitu jalga, tiiba, saba ja pead Liina sai?
2. ülesanne: Jänes tuli põllult porganditega.
Vastu tuli karu: "Ma söön su ära!"
Jänes: "Ära söö, annan sulle porgandeid."
Karu: "Kui palju annad?"
Jänes: "Annan pooled oma porgandid."
Karu: "Vähe! Vaata, kui suur mina olen, aga sina oled nii väike."
Jänes: "Olgu, ma annan veel kaks tükki lisaks."
Karu sai porgandid ja läks metsa. Jänes luges oma porgandid üle ning hakkas nutma. Talle oli jäänud vaid 4 porgandit. Kui palju oli jänesel porgandeid algul?
Kunstitunnis joonistasime metsloomi optilise pildina.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar