Päeva teemat ei pidanud lapsed hommikuringis nuputama, sest juba hommikul ootasid tahvlil pildid rebasest:
Loodusõpetuse tunnis keskendusime ka teistele loomadele, sest õppisime loomi vaatlema ja kirjeldama.
Slaidiprogrammi saad vaadata siit: (klõpsa lingile) "LOOMADE VÄLISEHITUS"
Täitsime üheskoos töövihikuülesandeid:
Õpetaja tutvustas väikestele loodushuvilistele õpetlikku raamatut "Räägi mulle rebasest". Raamatus räägitakse Eestis elavatest imetajatest:
Õpetaja näitas internetilehekülge, kust võib lugeda rebase ja hundi kohta ja vaadata toredaid loomapilte.
Klõpsa vaatamiseks siia: "HUNT JA REBANE"
Õpetaja luges ette ühe naljaka loo Norra poisist:16-aastane norralane Lars Andreas Bjercke laadis oma nutitelefoni rakenduse, mille eesmärk on meelitada telefoni juurde rebaseid. Telefonist oli kuulda küüliku häält. Rakendus toimis niivõrd hästi, et rebane tiirutas mitmel õhtul Larsi hoovi ümber. Ühel hetkel otsustas Lars panna telefoni keset teed. Rebane kõndiski varsti telefoni juurde. Alguses kartis ta aparaati, kuid varsti julges juba seda nuusutada. Äkki haaras aga rebane telefoni suhu ja jooksis võssa. Larsile tegi olukord nalja ja ta jooksis rebasele järele. Kiire rebane kadus aga koos telefoniga. Lars helistas oma telefonile ja üllatuslikult rebane vastas sellele. „Sealt oli kuulda raginat ja kohinat,“ ütles Lars. Järgmisel päeval imestas Larsi sõber, miks ta oli saatnud nii kummalise tekstisõnumi. Sõnumis olid kummalised tähed ja numbrid („jlv I ø\a0ab 34348tu åaugjoi zølbmosdji jsøg ijio sjiw,“ seisis sõnumis). Lars mõistis, et saatja oli rebane. Lars ei ole oma telefoni endiselt leidnud. Rebast on ta korra vilksatamas näinud, aga telefoni oli loom juba kuhugi maha jätnud. Ilmselt sai aku tühjaks ja rebasel polnud laadijat.
Loodusõpetuse tunnis keskendusime ka teistele loomadele, sest õppisime loomi vaatlema ja kirjeldama.
Slaidiprogrammi saad vaadata siit: (klõpsa lingile) "LOOMADE VÄLISEHITUS"
Täitsime üheskoos töövihikuülesandeid:
Õpetaja tutvustas väikestele loodushuvilistele õpetlikku raamatut "Räägi mulle rebasest". Raamatus räägitakse Eestis elavatest imetajatest:
Õpetaja näitas internetilehekülge, kust võib lugeda rebase ja hundi kohta ja vaadata toredaid loomapilte.
Klõpsa vaatamiseks siia: "HUNT JA REBANE"
Õpetaja luges ette ühe naljaka loo Norra poisist:16-aastane norralane Lars Andreas Bjercke laadis oma nutitelefoni rakenduse, mille eesmärk on meelitada telefoni juurde rebaseid. Telefonist oli kuulda küüliku häält. Rakendus toimis niivõrd hästi, et rebane tiirutas mitmel õhtul Larsi hoovi ümber. Ühel hetkel otsustas Lars panna telefoni keset teed. Rebane kõndiski varsti telefoni juurde. Alguses kartis ta aparaati, kuid varsti julges juba seda nuusutada. Äkki haaras aga rebane telefoni suhu ja jooksis võssa. Larsile tegi olukord nalja ja ta jooksis rebasele järele. Kiire rebane kadus aga koos telefoniga. Lars helistas oma telefonile ja üllatuslikult rebane vastas sellele. „Sealt oli kuulda raginat ja kohinat,“ ütles Lars. Järgmisel päeval imestas Larsi sõber, miks ta oli saatnud nii kummalise tekstisõnumi. Sõnumis olid kummalised tähed ja numbrid („jlv I ø\a0ab 34348tu åaugjoi zølbmosdji jsøg ijio sjiw,“ seisis sõnumis). Lars mõistis, et saatja oli rebane. Lars ei ole oma telefoni endiselt leidnud. Rebast on ta korra vilksatamas näinud, aga telefoni oli loom juba kuhugi maha jätnud. Ilmselt sai aku tühjaks ja rebasel polnud laadijat.
Matemaatikatunnis arvutades saime teada erinevaid fakte rebaste kohta:
Lugesime muinasjuttu "Rebane, kass ja kukk":
Muinasjutt pärineb 2. klassi õpikust, mille järgi õpetaja koolis lapsena õppis:
Arutlesime, mis on muinasutus õpetlikku ning lapsed pakkusid välja erinevaid mõtteid:
- peab sõna kuulama;
- ei tohi võõrastele ust lahti teha ega võõrastega rääkida;
- ei tohi võõrastelt mitte midagi vastu võtta ega nendega kaasa minna.
Töölehel õppisime silbitamist ja saime silpidest kokku loomade nimetused:
Töölehe teiselt poolelt leidsime kujunditest pilte. Kõigepealt nuputasime, missugune kujund sobib looma nimetusega ning lisasime nimetusi ka ise juurde:
Sellist kujunditest kokkusobitatud piltmõistatust kutsutakse nimega "tangram". Tangram on pärit Hiinast. Homseks koduseks tööks ongi välja lõigata tangram, mida me saame matemaatikatunnis mängida.
Tangrami saab mängida ka arvutis: MÄNG TANGRAM
Kui tangram on tasapinnaline mäng, siis kunstitunnis voltisime ruumilist rebast. Paberist voltimisekunst on pärit Jaapanist ning seda kutsutakse nimega "origami".
Rebast saab voltida selle õpetuse järgi siit: "ORIGAMI FOX"
Meie toredad origami rebased:
Arvutitunnis uurisime infot rebase ja hundi kohta. Harjutasime teksti "Kaval rebane" trükkimist ning otsisime tekstist täishäälikuühendeid (tegime punaseks) ning kaashäälikuühendeid (tegime siniseks). Nõnda saime üle korrata reegli, et häälikuühendis me kirjutame kõik häälikud ühe tähega.
Matemaatikatunnis arvutades saime teada erinevaid fakte rebaste kohta:
Lugesime muinasjuttu "Rebane, kass ja kukk":
Muinasjutt pärineb 2. klassi õpikust, mille järgi õpetaja koolis lapsena õppis:
Arutlesime, mis on muinasutus õpetlikku ning lapsed pakkusid välja erinevaid mõtteid:
- peab sõna kuulama;
- ei tohi võõrastele ust lahti teha ega võõrastega rääkida;
- ei tohi võõrastelt mitte midagi vastu võtta ega nendega kaasa minna.
Töölehel õppisime silbitamist ja saime silpidest kokku loomade nimetused:
Töölehe teiselt poolelt leidsime kujunditest pilte. Kõigepealt nuputasime, missugune kujund sobib looma nimetusega ning lisasime nimetusi ka ise juurde:
Sellist kujunditest kokkusobitatud piltmõistatust kutsutakse nimega "tangram". Tangram on pärit Hiinast. Homseks koduseks tööks ongi välja lõigata tangram, mida me saame matemaatikatunnis mängida.
Tangrami saab mängida ka arvutis: MÄNG TANGRAM
Kui tangram on tasapinnaline mäng, siis kunstitunnis voltisime ruumilist rebast. Paberist voltimisekunst on pärit Jaapanist ning seda kutsutakse nimega "origami".
Rebast saab voltida selle õpetuse järgi siit: "ORIGAMI FOX"
Meie toredad origami rebased:
Arvutitunnis uurisime infot rebase ja hundi kohta. Harjutasime teksti "Kaval rebane" trükkimist ning otsisime tekstist täishäälikuühendeid (tegime punaseks) ning kaashäälikuühendeid (tegime siniseks). Nõnda saime üle korrata reegli, et häälikuühendis me kirjutame kõik häälikud ühe tähega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar