Hommikuringis lugesime salmikest: Sass sammus sinikaid süües soos,
silmas seal saledat saba.
"Soo, seal sabistab saurus!"
Sass sikutas sabast.
Säh sulle, ei olnudki saurus,
oli pisike sisalik,
sõi suure suuga seent.
Luuletuses oli väike vihje tänase päeva teemale. Teine vihje ootas hommikul klassis. Tähelepanelikud lapsed märkasid klassi tahvlile üles pandud näitust roomajate ja konnade kohta:
Õpetaja selgitas mida ja kuidas me täna õpime ning lapsed seadsid endile oma eesmärgid.
Klassi tagasi minnes valmistusime rühmatööks. Kõigepealt loosisime pulkade abil kuuele rühmale kaptenid, kes omakorda loosisid endale rühmakaaslased:
Kui oma rühmale "pesa" leitud, lugesime tahvlilt tööjuhiseid ning arutasime need läbi:
Ennustasime, millest võiks jutustada muinasjutt "Hiidkonn ja ussike". Lapsed arvasid, et tegelikult ei ole loos konn hiigelsuur, vaid niimoodi arvab väike ussike ja pakkusid välja vanasõna "hirmul on suured silmad".
Õpetaja jagas igale rühmale lõikudeks lõigatud muinasjutu. Lapsed lugesid lõigud läbi ja sättisid lõigud õigesse järjekorda. Nüüd jagasid nad omavahel lõigud ära ja igaüks harjutas oma osa lugemist. Kui oma lõigu lugemine selge, loeti lugu uuesti üheskoos läbi.
Üks rühm sai lugeda muinasjutu ette ka klassi ees. Selle rühma (Ketlin, Heleri, Liselle) loosisime liisusalmi lugedes:
Olime muinasjuttu lugenud päris mitu korda. Kui enne ennustasime, millest lugu võiks rääkida, siis nüüd arutasime, kas meil oli olnud õigus. Selgus, et tegelikult oli tegelaseks tõepoolest hiidkonn ning hirmuga ei olnud ka tegemist.
Järgmisena täitsime muinasjutu kohta töölehel olevaid ülesandeid:
Kordasime üle, mis on riim ning kirjutasime luuletusse sobivaid riimuvaid sõnu:
Harjutasime vihikusse ilusa käekirjaga kirjutamist:
Kel kirjatöö valmis, võis preemiaks pilti värvida.
Uurisime loodusõpetuse tööraamatust roomajate ja kahepaiksete kohta:
Aga tööraamatus oli väga vähe materjali ja meie tahtsime nende loomade kohta rohkem teada. Õpetajal oligi kohe järgmine rühmatöö ülesanne valmis mõeldud. Tahvlinäitusel olid piltide juurde kirjutatud numbrid. Nüüd loosisid rühmakaptenid suurt täringut veeretades oma rühmale teema. Näiteks number 1 oli "Kärnkonn", number 2 "Rohukonn" jne:
Õpetaja jagas rühmadele väljaloositud loomade kohta uurimiseks materjalid, lisaks võis uurida ka raamatuid:
Selle töö eesmärk oli õppida vajalikku infot otsima ja saadud info põhjal tuli koostada mõistekaart. Pärast esitlesid lapsed oma valminud töid ja jagasid oma kogutud teadmisi ka kaaslastele.
(klõpsa suurendamiseks pildile)
Olime lugenud, kirjutanud, jutustanud ja arutlenud ning nüüd oli paras aeg veidike ka arvutada. Õpetaja jagas lotoaluse arvutusülesannetega. Kõigepealt kirjutasime tehetele vastused, siis lõikasime lahti lõikelehel olevad vastusekaardid ning kontrollisime kas meil olid õiged vastused. Kui töö oli õigesti tehtud, tuli välja lõbus pilt konnadest. Siis võis vastusekaardid kleepida lotoalusele.
Esimestena said oma töölehe valmis Heleri ja Egert:
Ka matemaatika töövihikus lahendasime loomade kohta erinevaid ülesandeid. Kui kõike valmis ei jõudnud, jäi töö kodus lõpetada.
Kunstitunnis õppisime voltima konna. Konnale meisterdasime toreda elupaiga vesiroosi lehele =)
silmas seal saledat saba.
"Soo, seal sabistab saurus!"
Sass sikutas sabast.
Säh sulle, ei olnudki saurus,
oli pisike sisalik,
sõi suure suuga seent.
Luuletuses oli väike vihje tänase päeva teemale. Teine vihje ootas hommikul klassis. Tähelepanelikud lapsed märkasid klassi tahvlile üles pandud näitust roomajate ja konnade kohta:
Õpetaja selgitas mida ja kuidas me täna õpime ning lapsed seadsid endile oma eesmärgid.
Klassi tagasi minnes valmistusime rühmatööks. Kõigepealt loosisime pulkade abil kuuele rühmale kaptenid, kes omakorda loosisid endale rühmakaaslased:
Kui oma rühmale "pesa" leitud, lugesime tahvlilt tööjuhiseid ning arutasime need läbi:
Õpetaja jagas igale rühmale lõikudeks lõigatud muinasjutu. Lapsed lugesid lõigud läbi ja sättisid lõigud õigesse järjekorda. Nüüd jagasid nad omavahel lõigud ära ja igaüks harjutas oma osa lugemist. Kui oma lõigu lugemine selge, loeti lugu uuesti üheskoos läbi.
Üks rühm sai lugeda muinasjutu ette ka klassi ees. Selle rühma (Ketlin, Heleri, Liselle) loosisime liisusalmi lugedes:
Olime muinasjuttu lugenud päris mitu korda. Kui enne ennustasime, millest lugu võiks rääkida, siis nüüd arutasime, kas meil oli olnud õigus. Selgus, et tegelikult oli tegelaseks tõepoolest hiidkonn ning hirmuga ei olnud ka tegemist.
Järgmisena täitsime muinasjutu kohta töölehel olevaid ülesandeid:
Kordasime üle, mis on riim ning kirjutasime luuletusse sobivaid riimuvaid sõnu:
Harjutasime vihikusse ilusa käekirjaga kirjutamist:
Kel kirjatöö valmis, võis preemiaks pilti värvida.
Uurisime loodusõpetuse tööraamatust roomajate ja kahepaiksete kohta:
Aga tööraamatus oli väga vähe materjali ja meie tahtsime nende loomade kohta rohkem teada. Õpetajal oligi kohe järgmine rühmatöö ülesanne valmis mõeldud. Tahvlinäitusel olid piltide juurde kirjutatud numbrid. Nüüd loosisid rühmakaptenid suurt täringut veeretades oma rühmale teema. Näiteks number 1 oli "Kärnkonn", number 2 "Rohukonn" jne:
Õpetaja jagas rühmadele väljaloositud loomade kohta uurimiseks materjalid, lisaks võis uurida ka raamatuid:
Selle töö eesmärk oli õppida vajalikku infot otsima ja saadud info põhjal tuli koostada mõistekaart. Pärast esitlesid lapsed oma valminud töid ja jagasid oma kogutud teadmisi ka kaaslastele.
(klõpsa suurendamiseks pildile)
Olime lugenud, kirjutanud, jutustanud ja arutlenud ning nüüd oli paras aeg veidike ka arvutada. Õpetaja jagas lotoaluse arvutusülesannetega. Kõigepealt kirjutasime tehetele vastused, siis lõikasime lahti lõikelehel olevad vastusekaardid ning kontrollisime kas meil olid õiged vastused. Kui töö oli õigesti tehtud, tuli välja lõbus pilt konnadest. Siis võis vastusekaardid kleepida lotoalusele.
Kunstitunnis õppisime voltima konna. Konnale meisterdasime toreda elupaiga vesiroosi lehele =)
