Oleme kaks päeva tutvunud Eestimaal talvituvate lindudega.
Õpetaja luges ette lühimuinasjutu "Kuidas tutt-tihane endale tuti sai":
Väga-väga ammu ei kandnud tutt-tihane sellist nime, oli lihtsalt tihane. Kõik linnud elasid metsas ning metsaisa andis lindudele ise süüa. Varsti aga läksid linnud kaebama, et tihane sööb nende toidu ära. Metsaisa sai tihase peale pahaseks ja tutistas tihast ahnuse eest. Sellest kasvas tihasele tutt pähe. Nii hakatigi teda tutt-tihaseks kutsuma.
Lugesime katkendit raamatust "Toidulaualugu", kus raamatutegelased õpivad tundma linde, meisterdavad linnumaja ja saavad teada, mida linnukesed söövad:
Õpetaja akna taga käivad kõhtu täitmas rohevindid, rasvatihased, sinitihased, puukoristajad ja sootihased.
Kuulasime rasvatihase laulu plaadilt, mis on raamatu "Linnuaabits" vahel. Hästi hoolega kuulates kuuleb, kuidas rasvatihane laulab "sitsikleit-sitsikleit".
Nüüd olime saanud juba päris targaks ning saime oma teadmisi kasutada loodusõpetuse tööraamatut täites:
Ka eesti keele töövihikus olid toredad harjutused lindude kohta:
Tegime töölehte "Linnud talvel", kus oli palju erinevaid tööülesandeid, nii kuulamist kui tähelepanelikult lugemist, tekstist sõnade otsimist ja küsimustele vastamist. Kel tööleht valmis, tegi vahvat värvimisülesannet:
Matemaatikatunnis harjutasime tekstülesannete lahendamist suuliselt. Õigetest vastustest saime tahvlile kokku panna linnuteemalise pildi. Ülesannetesse oli peidetud ka nipiga küsimused ning seetõttu tuli õpetaja esitatud küsimust eriti hoolega kuulata.
Näiteks:
1) Linnumajja lendas 5 leevikest, 3 rasvatihast, 4 sinitihast ja 6 varblast. Mitu tihast on linnumajas?
2) Traadil istus 15 lindu, 4 lindu lendas linnumajja. Mitu lindu on linnumajas?
3) Linnumajja lendas 3 rasvatihast, 6 sinitihast, 2 rohevinti ja 1 varblane. Mitu leevikest on linnumajas?
Kunstiõpetuse tunnis valmisid tööd leevikestest ja tihastest. Kõigepealt rebisime sinisest paberist tausta ning puhusime tuśi ja kõrre abil tööle puuoksa. Teisele paberile joonistasime linnu, värvisime õlipastellidega ära, lõikasime välja ning kleepisime oksale. Vatiinitupsudest kleepisime lumehelbeid.
Väga-väga ammu ei kandnud tutt-tihane sellist nime, oli lihtsalt tihane. Kõik linnud elasid metsas ning metsaisa andis lindudele ise süüa. Varsti aga läksid linnud kaebama, et tihane sööb nende toidu ära. Metsaisa sai tihase peale pahaseks ja tutistas tihast ahnuse eest. Sellest kasvas tihasele tutt pähe. Nii hakatigi teda tutt-tihaseks kutsuma.
Lugesime katkendit raamatust "Toidulaualugu", kus raamatutegelased õpivad tundma linde, meisterdavad linnumaja ja saavad teada, mida linnukesed söövad:
 |
| Rasvatihane |
 |
| Rohevint |
 |
| Puukoristaja |
Nüüd olime saanud juba päris targaks ning saime oma teadmisi kasutada loodusõpetuse tööraamatut täites:
Ka eesti keele töövihikus olid toredad harjutused lindude kohta:
Tegime töölehte "Linnud talvel", kus oli palju erinevaid tööülesandeid, nii kuulamist kui tähelepanelikult lugemist, tekstist sõnade otsimist ja küsimustele vastamist. Kel tööleht valmis, tegi vahvat värvimisülesannet:
Matemaatikatunnis harjutasime tekstülesannete lahendamist suuliselt. Õigetest vastustest saime tahvlile kokku panna linnuteemalise pildi. Ülesannetesse oli peidetud ka nipiga küsimused ning seetõttu tuli õpetaja esitatud küsimust eriti hoolega kuulata.
Näiteks:
1) Linnumajja lendas 5 leevikest, 3 rasvatihast, 4 sinitihast ja 6 varblast. Mitu tihast on linnumajas?
2) Traadil istus 15 lindu, 4 lindu lendas linnumajja. Mitu lindu on linnumajas?
3) Linnumajja lendas 3 rasvatihast, 6 sinitihast, 2 rohevinti ja 1 varblane. Mitu leevikest on linnumajas?
Kunstiõpetuse tunnis valmisid tööd leevikestest ja tihastest. Kõigepealt rebisime sinisest paberist tausta ning puhusime tuśi ja kõrre abil tööle puuoksa. Teisele paberile joonistasime linnu, värvisime õlipastellidega ära, lõikasime välja ning kleepisime oksale. Vatiinitupsudest kleepisime lumehelbeid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar