Aabitsapidu

Oleme õppinud selgeks nii suured kui väikesed trükitähed ja nüüdseks on meie aabits edukalt läbi saanud. Seega just paras aeg seda tähistada aabitsapeoga. Sel veerandil hakkame saama juba päris numbrilisi hindeid ehk oleme nüüd täieõiguslikud õpilased. Aga igal tõelisel õpilasel on nina ikka kriidine. Nõnda siis "ristis" õpetaja meid aabitsavärava all tublideks õpilasteks ning tegi meie ninaotsa kriidiseks.

Regmari ema oli peo puhuks teinud võileibu ja Adeele vanaema küpsetas suure kringli, joogiks Adeele ema toodud õunamahl:

Viktoriini jaoks moodustasime viis rühma, iga rühma esindaja loosis oma rühmale ühe aabitsa tegelase, kelle nime hakkas võistkond kandma. Loositud tegelaste pildid kleepisime viktoriini paberile.

Esimese ülesandena tuli mõistatada, kes on see aabitsa tegelane, kellest õpetaja jutustas. Seejärel sobitasid lapsed vanasõnu õppimisest ja tarkusest.

Nüüd oli aeg end veidi liigutada. Esimeses teatevõistluses tuli pesulõksu abil korjata herneid ühelt taldrikult teisele. See nõudis tähelepanelikkust, osavust ja kannatlikku meelt. Teises võistluses viskasime tatrapalliga täpsust. Kolmandas võistluses abistasid teised võistkonnaliikmed viskajat ja proovisid aidata tatrapalli karpi püüda. Tulemused olid väga tasavägised ja lõppesid enamasti viigiga =)

Peale liikumismänge kinnitasime keha ja seejärel otsisid lapsed lausetest arvsõnu.

 Aga mis pidu see on, kus ei laulda. Olime varem eesti keele tundides õppinud selgeks kaks laulu - "Tähestikulaulu" ja "Tähelaulu". Ja aabitsapeole sobisid need laulud imehästi.

Heleri õpetas meile toreda sõnamängu "Sõnakett". Mäng käib nii: üks laps ütleb sõna, teine laps ütleb järgmise sõna, mis algab selle tähega, millega eelmine sõna lõpeb (näiteks: elevant - tigu - uss).

Vahepeal oli õpetaja jõudnud viktoriini vastused üle vaadata ning nüüd jagasime kiituskirju. Kõik meeskonnad olid teinud tublit tööd ning said kiituskirjad.

           Suur aitäh Regmarile ja Remyle, kes aitasid õpetajal peale pidu klass taas korda seada!