Tänase päeva teema vihje oli peidetud õpetaja kleidile. Ühises arutelus jõudsime teemani "Vesi" (sest lumehelbed koosnevad ju külmunud veekristallidest).
Mõni aeg tagasi lugesime eesti keele tunnis põrsas Pambust, kes limpsis jääpurikaid ja jäi haigeks. Rääkisime lastega, miks ei tohi lund ja jääpurikaid süüa ja et näidata, missuguseks muutub metsast kogutud lumevesi sulades, oli õpetaja purgitäie lund ka klassi toonud. Igatahes selline vesi küll kedagi jooma ei isutanud:
- Jõevett võib otse jõest juua.
- Rabajärve vesi on mürgine.
- Vett peab jooma rohkem kui mahla.
- Vee keemisel tekib aur.
- Merevesi on joomiseks liiga soolane.
- Vett peab kasutama kokkuhoidlikult.
- Jne
Õpetaja esitas mõistatuse - maja kannab, liivatera ei kanna? Õige vastus on "meri" või ka lihtsalt "vesi".
Täna katsetasimegi, millised esemed hõljuvad vee peal ehk ujuvad ja millised vajuvad põhja ehk upuvad.
Õpetaja asetas veega täidetud anumasse koorimata apelsini. Selgus, et apelsin jääb pinnale hõljuma. Sten Silver pakkus, et koore sees on õhuaugud, mis on täiesti õige. Tõepoolest on koores väikesed õhumullid, mistõttu apelsin põhja ei vaju.
Aga kui nüüd apelsin ära koorida, vajub see põhja:Nõnda katsetasime erinevast materjalist esemetega:
- klaasist draakon, mineraalist elevant ja kivimid vajusid põhja
- puust elevant ja plastmassist konn ja pudelikork jäid hulpima.
Seega saime teada:- Kui ese on veest kergem, siis ta ujub.
- Kui ese on veest raskem, siis ta upub.
Nüüd asusid väikesed teadlased ka ise katsetama. Enne loosisime kommipaberi värvuste järgi end rühmadesse (kommi võis muidugi ära süüa ja kommipaberit katseks kasutada =) )
Oma katsete tulemused panid lapsed kirja ka töölehele.
Eriti põnev katse oli väikese paberinutsakaga, millest vees avanes lilleõis:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar