Kevadpühade ootuses

Hommikul ootas lapsi korvitäis pühademune. Nüüd loosisime munade värvi järgi endale paarilise, kellega mõnusalt koostööd teha. 

                                 

Kõigepealt lugesid lapsed toredat jutukest "Lihavõttejänes", kus tuli piltide asemel ise sõnad öelda. Seejärel jagasid paarilised osad ära ja harjutasid oma osa lugema. Seejärel lugesime juttu ka klassi ees. Kõige soravamad ja ilmekamad lugejad said ka "5". 

                                           

Õpetaja kirjutas tahvlile sõna "kevadpühad". Lapsed arutlesid, kuidas veel võib kevadpühi nimetada. Nõnda valmis tahvlile sellest ka mõistekaart:

Täitsime töövihiku ülesandeid:

Kel töövihikust valmis, nuputas salakirja:

Lugesime koos jutukest "Jänes". Arutlesime jutu üle ja vastasime koos küsimustele.

Matemaatikatunni algul jagas õpetaja arvutamiseks töölehe. Kõigepealt tuli arvutada ja vastused juurde kirjutada. Seejärel andis õpetaja pusletükid. Lapsed asetasid pusletükid vastuste järgi töölehele. Kui pilt tuli välja, olid lapsed õigesti arvutanud. Siis võis pilditükid ka alusele kleepida.

Valmis töö:

Kunstitunnis valmisid lustakad ja moekad lihavõttejänesed:

                                                            

                                                                       Kallis Mattias!

Sügav kaastunne armsa vanaema kaotuse puhul!

Raamatute põnev maailm

Eesti keele tundides oleme terve nädala jooksul rääkinud raamatutest.

Arutasime lastega, mida see mõttetera võiks tähendada. Muidugi jõudsime ühisele järeldusele, et raamatute lugemine teeb meid targaks, rikastab meie sõnavara ja paneb kaasa mõtlema.

Vaatasime õpetaja koostatud slaide. Õppisime mõistatusi raamatute kohta kui ka saime raamatute kohta uusi teadmisi:

Raamatuid on väga mitmesuguseid: tarkuseraamatuid, sõnaraamatuid, muinasjuturaamatuid, juturaamatuid jne.

Ka õpetajal oli kaasas erinevaid raamatuid. Õpetaja näitas oma isale kuuluvaid raamatuid, mille trükiaasta jäi 1945-1949 vahele. Need raamatud olid õpetaja isa lapsepõlveraamatud:

Õpetajal oli kaasas üks väga-väga vana puust ja nahast kaantega piibel, millel aastaarvuks 188. Piibli kaaned on tehtud puust ja kaetud nahaga. Vahetunnis püüdsid lapsed piibli vanaaegset kirjaviisi lugeda, aga jäid hätta.

... 1905. aasta kooli lauluraamat:

Kõiki toredaid raamatuid ei ole meil võimalik osta ning seetõttu on väga hea võimalus laenutada raamatuid raamatukogust. Lugesime oma õpikust pala "Raamatukogus", kus Anna ja Aadam külastavad tädi Helmit, kes töötab raamatukogus:

 Jutukeses selgus, et Miku oli hooletu, määris oma raamatu ära ja ajas süü vanaema kaela. Töövihikus jutustasime pildiseeria järgi, kuidas see äpardus võis Mikul juhtuda:

Õpetaja luges ette õpetliku loo "Nimetu raamat", mis pärineb väga vanast 2. klassi õpikust aastast 1982:

Arutasime, kuidas saame meie oma kooliõpikuid ja vihikuid paremini hoida. Igaüks vaatas üle oma koolitarbed. Selgus, et päris mitmel lapsel ei ole õpiku ümber ei paberit ega kilekaasi.

Meil on väga palju toredaid lastekirjanikke, kes on kirjutanud või kirjutavad lastele vahvaid raamatuid. Meie tutvusime Leelo Tungla, Eno Raua ja Edgar Valteri raamatutega. Saime tuttavaks raamatutegelaste Sipsiku ja Krõlliga, lugesime nende tegelaste kohta ja täitsime ka töövihiku harjutust:

Õpetaja luges ette loo "Sipsik vaatab tihaseid".

Selle loo põhjal täitsime nüüd ka töölehte. Kes kuulas tähelepanelikult, sel lapsel oli väga lihtne küsimustele vastata.

Kunstitunnis meisterdasime Sipsikut: