Aasta algul on just väga sobilik üle korrata nii ajaühikud kui ka kell. Teemasse häälestumiseks kuulasime laulu "Aeg" plaadilt "Laulupäike". Plaat on välja antud puuetega laste ravi toetuseks ning sellel laulavad ka meie koolis õppinud või alles õppivad õpilased Lembi Roosa, Merili Pärn, Anna-Helena Inno ning Riho Peterson.
Arutlesime mõistete "minevik", "olevik" ja "tulevik" mõistete üle ning täitsime inimeseõpetuse töövihikut:
Kordasime üle ajaühikud nii tahvlil oleva plakati pealt kui ka inimeseõpetuse töövihikust:
Nüüd esitas õpetaja lastele mõistatuse: "Mõista, mõista mis see on? Üks puu, kaksteist haru, igas harus neli oksa, igal oksal seitse õuna?" Muidugi on õige vastus aasta, 12 kuud, 4 aastaaega ja nädal oma seitsme päevaga. Eesti keele töövihikus nuputasime, millised kuude nimetused on peidetud piltsõnamõistatusse ning kirjutasime need ka vihikusse:
Kuulasime muinasjuttu "Kaksteist kuud" ning täitsime muinasjutu põhjal töölehte.
Kuulasime jutukest "Kell", kus seierid vaidlesid omavahel, kumb neist olulisem on. Hammasrattad arvasid, et hoopis nemad on kõige tähtsamad kuna nende töötamisel liiguvad ka seierid.
Arutlesime, kellel tegelastest on õigus ning algul tekkis meil klassis isegi väike vaidlus. Siis aga väikese mõtlemise järel arvasid mõned lastest, et tegelikult on kõik tegelased olulised, sest nad teevad koostööd. Nii jõudsime oma teemaga lausa elukutseteni välja ning selgus, et kõik elukutsed on väga olulised. Pole tähtis kas oled president, arst, õpetaja, müüja, korstnapühkija, õmbleja või põllumees - kõik tööd on vajalikud ning olulised.
Kellasid on mimesuguseid. Uurisime pildilt, milliseid kelli on leiutatud minevikus ning milliseid kelli kasutame tänapäeval. Abiks oli õpetaja joonistatud pilt ning jutuke "Ajanäitaja" ajakirjast "Täheke":
Ühtlasi õppisime selgeks mõiste "liitsõnad", sest just niimoodi me kahest või enamast sõnast liitsõnu moodustamegi. Lapsed nuputasid veelgi sõnu sõnaga "kell". Näiteks: aisakell, lumikell, karukell, lehmakell, malekell.
Jutukese "Kell" juurest jõudsimegi kellatundmise juurde. Matemaatika töövihikus kordasime üle mõisted "täistund", "veerand", "pool" ja "kolmveerand":
Et kella saab selgeks ainult harjutades, siis just nüüd oligi õige aeg seda teha:
Tegime töölehte, kus võis kasutada oma kella, et praktiliselt "katsuda", kuidas aeg liigub =)
Ühiselt kontrollisime töölehe ära:
Tunni lõpus nuputasime töövihikus "Matemaatika klubi" ülesandeid.
Kordasime üle ajaühikud nii tahvlil oleva plakati pealt kui ka inimeseõpetuse töövihikust:
Nüüd esitas õpetaja lastele mõistatuse: "Mõista, mõista mis see on? Üks puu, kaksteist haru, igas harus neli oksa, igal oksal seitse õuna?" Muidugi on õige vastus aasta, 12 kuud, 4 aastaaega ja nädal oma seitsme päevaga. Eesti keele töövihikus nuputasime, millised kuude nimetused on peidetud piltsõnamõistatusse ning kirjutasime need ka vihikusse:
Kuulasime muinasjuttu "Kaksteist kuud" ning täitsime muinasjutu põhjal töölehte.
Kuulasime jutukest "Kell", kus seierid vaidlesid omavahel, kumb neist olulisem on. Hammasrattad arvasid, et hoopis nemad on kõige tähtsamad kuna nende töötamisel liiguvad ka seierid.
Arutlesime, kellel tegelastest on õigus ning algul tekkis meil klassis isegi väike vaidlus. Siis aga väikese mõtlemise järel arvasid mõned lastest, et tegelikult on kõik tegelased olulised, sest nad teevad koostööd. Nii jõudsime oma teemaga lausa elukutseteni välja ning selgus, et kõik elukutsed on väga olulised. Pole tähtis kas oled president, arst, õpetaja, müüja, korstnapühkija, õmbleja või põllumees - kõik tööd on vajalikud ning olulised.
Kellasid on mimesuguseid. Uurisime pildilt, milliseid kelli on leiutatud minevikus ning milliseid kelli kasutame tänapäeval. Abiks oli õpetaja joonistatud pilt ning jutuke "Ajanäitaja" ajakirjast "Täheke":
Ühtlasi õppisime selgeks mõiste "liitsõnad", sest just niimoodi me kahest või enamast sõnast liitsõnu moodustamegi. Lapsed nuputasid veelgi sõnu sõnaga "kell". Näiteks: aisakell, lumikell, karukell, lehmakell, malekell.
Jutukese "Kell" juurest jõudsimegi kellatundmise juurde. Matemaatika töövihikus kordasime üle mõisted "täistund", "veerand", "pool" ja "kolmveerand":
Et kella saab selgeks ainult harjutades, siis just nüüd oligi õige aeg seda teha:
Tegime töölehte, kus võis kasutada oma kella, et praktiliselt "katsuda", kuidas aeg liigub =)
Ühiselt kontrollisime töölehe ära:
Tunni lõpus nuputasime töövihikus "Matemaatika klubi" ülesandeid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar