Kõnekäänud rikastavad meie eesti keelt

Eesti keele tunnis tuletasime meelde eelmisel aastal õpitud kõnekäände. Otsisime kõnekäände muinasjutust "Vaeslapse käsikivi", täitsime töölehte ja panime kokku kõnekäändude lotot. Õpetaja palus lotos olevatest kõnekäändudest leida sobivaid kõnekäände, mida võiks kasutada ka koolielus ning need tuli ka lahti seletada. Nii pakuti välja järgmisi kõnekäände:
* nagu puder ja kapsad - kui kõik on peas segamini või kui sahtel on sassis;
* jalad selga võtma - kehalise kasvatuse tunnis kiiresti jooksma;
* ajab kärbseid pähe - luiskab õpetajale põhjuse, miks kodutöö on tegemata;
* arg kui jänes - kui ei julge esineda või klassi ette vastama minna;
* karjub nagu ratta peal - väikesed koolikaaslased, kes vahetunni ajal jooksevad ja karjuvad.

Siis andis õpetaja ülesandeks leida kõnekäänud, mis sobiksid õpetaja kohta:
* vaene kui kirikurott, aga teeb tööd nagu karu - õpetajal on väike palk, aga palju tööd =)
* kahe silma vahele jääma - mõni viga jääb õpetajal märkamata;
* kaval kui rebane - õpetaja oskab asju kavalalt seletada;
* ninapidi vedama - lastel oli meeles 1. aprilli naljad, mida õpetaja neile tegi:
* segamini nagu puder ja kapsad - õpetaja laud on alatasa segamini;
* kellegi pilli järgi tantsima - lapsed peavad tegema seda, mida õpetaja soovib.