Harjutasime esmaabi andmist

 Kes teab, millal meie endi või meie lähedastega võib mingi õnnetus juhtuda. Sellepärast käis meid täna õpetamas Maria Liiger. Kuigi vanasõna ütleb, et õnnetus ei hüüa tulles, siis tegelikult hüüab ikka küll, kuid me ei pane seda tihti tähele. Maria rääkis meile tõestisündinud lugusid  ning kõik need õnnetused oleksid võinud olemata olla kui teised inimesed oleksid osanud neile esmaabi anda.

Kordasime üle ka ka hea inimese reegleid:

HEA INIMENE:

*teab, et igal inimesel on üks habras ja väärtuslik elu
*oskab õnnetusi ära hoida
*tahab, julgeb ja oskab abivajajat aidata
*ei tee kunagi liiga ei inimesele ega ühelegi loomale.

Lisaks nendele tähtsatele reeglitele õppisime juurde ka palju tarkusi, kuidas hädasolijat aidata. Nüüd teame, kuidas toimida verejooksu korral, kui keegi on minestanud, kuidas tegutseda põletushaavadega, kuidas toimida nihestusega jne. Saime teada, et võõrast verd ei tohi kunagi palja käega katsuda ning kui kummikindaid pole käepärast, sobib abivahendina ka kilekott, kilekaaned jms.

Jäta meelde, et helistades ütle: 
*  oma nimi
*  mis juhtus 
*  kellega õnnetus juhtus 
*  kus õnnetus juhtus