Viimane koolipäev

Poolteist kuud läks lausa lennates ja veerandi lõpp ongi käes ning aeg vaadata tagasi meie tegemistele. Hommikuringis arutasime, mida oli selles veerandis toredat. 
Lapsed arvasid nii:
- mõnud tunniplaan;
- saime palju uusi tarkusi teada;
- toredad inglise keele tunnid;
- väga vahva eilne kontsert;
- huvitavad kunstitunnid;
- spordipäev;
- õuesõppetund;
- õpetajate päev;
- leiutajate konkurss;
- kõik oli tore.

 Arutasime ka, mis oleks võinud olla teisiti või mis muret tegi:
- osa lapsi olid haiged;
- väikesed esimese klassi lapsed jooksevad vahetunnis ja ei kuula sõna kui vanemad õpilased neid korrale kutsuvad;
- enamus lastel polnudki muresid =)

Aga mida me uuelt veerandilt ootame?
- klassiõhtut;
- kontserte ja etendusi;
- koolimaja võiks täitsa valmis saada ja et tehnika klassi üles pandaks;
- et tunniplaan ei muutuks;
- uusi põnevaid kunstitunde ja tahaks erinevaid uusi tehnikaid proovida;
- oleksid sama lahedad ja põnevad tunnid kui sel veerandil;
- tahaks sõpradega rohkem koos olla;
- et poistekoor toimuks algklasside majas.

Et viimane koolipäev võiks pisut teistsugune olla, siis toimus meil viktoriin ja  kirjanduslikud mängud. Eriti palju tekitas elevust "Raamatuperede" mäng. Õpetaja jagas igale lapsele ühe sedeli ühe lausega. Selle lause järgi tuli mõistatada, mis raamatuga on tegemist ja nüüd pidi leidma teised selle raamatuga seotud lapsed  ehk "raamatupere" üles. Peab nentima, et poistel tekkis raskusi tuvastamaks "Tuhkatriinu" ja "Pöial-Liisi" muinasjuttu. Ei osanud nad ennast kuidagi selliste raamatutega samastuda. Aga mõne lapse jaoks osutusid keeruliseks ka "Naksitrallide", "Nukitsamehe" ja "Väikese nõia" tegelaste tuvastamine. Eks üheainsama lause järgi ongi vahel raske ära arvata, mis raamatuga on tegu. Seetõttu saigi palju nalja.
Kolmanda tunni ajal kogunesime algklassiperega saali  aktusele. Küll oli tore vaadata ilusas pidulikus koolivormis lapsi. Nagu ikka tunnustati seal tublimaid õppureid, sportlasi ja usinamaid raamatulugejaid. Esinesid mudilaskoor ja poistekoor.
Siis oli aeg jagada tunnistusi. Ka sel aastal andis õpetaja väikese auhinna neile, kes kõige vähem koolist puudunud. Sel veerandil käisid vapralt koolis kõik päevad lausa kaheksa õpilast.
Kõige lõpuks sõime õpetaja tehtud küpsisetorti, sest meie koolil oli ka tähtis sünnipäev - 90. juubel.