11. märts 2013

Koerad, koerad

Jätkasime tänagi koerateemat. Õpetaja luges ette toreda loo terjer Foksikesest ja tema juhtumistest. Seejärel vaatasime slaidiprogrammi koertest.
Seda saad veelkord kuulata-vaadata SIIT.
Eesti keele õpikus oli vahva lugu koeralaps Bertast ja tema seiklustest.
Seejärel rääkis õpetaja, kuidas meie inimestena saame aru, mida koer meile oma kehakeelega soovib öelda.
Kui koera silmad on läikivad ja terased ja ta on lõdvestunud kehaga, on loom õnnelik. Kui ta lamab oma lemmikkohal ja laseb kõrvad lonti, tunneb ta end hästi. Koera enesetundest räägib ka tema suu. Kui ta suunurgad üles veab ja samal ajal kõrvu kikitab, on ta mängutujus. Kui ta sealjuures veel saba liputab ning siia-sinna kargleb, soovib ta mürada.
Kui ta näiteks kõrvu kikitab, tähendab see huvi ja valvsust. Ludus kõrvad annavad märku ähvardusest, eriti siis, kui koer sealjuures hambaid näitab. Lidus kõrvade ja suletud lõugadega koer tunneb end ebakindlalt. Kui koer oma mokad üles tõstab ja samal ajal laupa kortsutab, tähendab see hoiatust. Ajab ta karvad turri ja uriseb, siis tuleb hammustuse kartusel temast eemale hoida. Kui koer ajab silmad nii suureks, et silmavalged paistavad, on tal hirm.
Selle jutu peale vaatasime inglisekeelset slaidiprogrammi koertest ja nende miimikast (selle saatis Waltri ema Jana - aitäh!)




Ka matemaatikatunnis korrutustabelit harjutades teeme töölehti koertest.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar