Ära talvel karu uksele koputa!

Sel nädalal rääkisime karudest.

Kõigepealt luges õpetaja ette luuletuse:

Tavaliselt on luuletustes ridade lõpus riimuvad sõnad. Otsisime meiegi selliseid sõnu nii luuletusest kui töövihiku harjutusest:

Lastele meenus karu kohta tehtud tööleht (mis pärineb toredast tööraamatust "Lumised lood 1. klassile" autoriteks E. Kukk ja E. Veering), mida me tegime detsembrikuus.  Töölehe vastuseks tuli ka "Karu magab".

Nüüd ennustasime, millest võiks olla järgmises palas juttu. No juba pealkirja ja piltide põhjal arvasid lapsed ära, et lugu jutustab karust, kes magab talveund.

Seejärel arutlesime, mida võiksid tähendada palas leiduvad sõnad torises, mihuke, sisse vehkinud, hing on täis. Vaatasime, kes on pala tegelased ja lugesime pala kõigepealt vaikse häälega omaette läbi. Seejärel lugesime lugu ka tegelastega klassi ees:

Saime teada, mis on sama tähendusega sõnad:

Otsisime  palast samatähenduslikke sõnu. Küll on eesti keel rikkalik keel, sest ühte ja sama mõtet võib öelda kohe päris mitme erineva sõnaga!

Kirjutasime tahvlile karu rahvapäraseid nimetusi. Mõned nimed olid lastele küll üllatuseks.

Järgmises tööülesandes tuli istuda vaikselt ja rahulikult ning väga tähelepanelikult kuulata õpetaja ettelugemist. Õpetaja luges loo "Karupoja unenägu" ning pärast täitsid lapsed loo põhjal töölehte:

Õppisime ka uut kirjatähte - h.

Kõigepealt kirjutas õpetaja uue tähe tahvlile ja näitas, kuidas seda sõnades teiste tähtedega õigesti siduda. Seejärel proovis iga laps tahvlile uut tähte kirjutada. Pärast arutlesime üheskoos, kuidas tähed välja tulid. Selgus, et enamus tähti kipub joonevahes liialt hüppama, aga tähed peavad mahtuma kenasti täpselt joonevahesse nagu rongki sõidab rööbastel =) Vihikus tulid tähed juba paremini välja, aga eks harjutamine teeb meistriks!

Kunstitunnis valmisid toredad tööd lumeteki all mõnusasti magavatest karudest =)