Uurisime südant ja vereringet

Tänase teema häälestuseks arutlesime lastega, milliseid väljendeid inimesed kasutavad sõnaga "süda" ja mis nende väljenditega tahetakse öelda. Abiks olid ka mõned pildid:

 No näiteks:
- süda kukkus saapasäärde;
- süda valutab;
- süda on murtud;
- südame alt käis külm jutt läbi;
- võtsin südame rindu;
- süda läheb pahaks jne

Arutlesime ka, kas südame sümbol on tegelikult samasugune kui inimese süda elundina. Muidugi mitte, sest süda on väga keerulise ehitusega elund.

Inimese süda on umbes rusikasuurune elund. See koosneb lihastest, mis töötavad väsimatult kogu meie eluaja, tõmbudes kokku ja lõtvudes umbes 60-70 korda minutis. Ülekaaluliste inimeste süda peab kahjuks tegema topelttööd, mistõttu on nendel inimestel suurem risk haigestuda südamehaigustesse. Süda pumpab kopsudest tulnud hapnikurikka vere arteritesse. Arterid on veresooned, mis juhivad hapnikurikka vere südamest keha erinevatesse osadesse. Südamest väljuvad arterid on jämedad, need jagunevad aina peenemateks veresoonteks. Kõige peenemaid veresooni
kutsutakse kapillaarideks. Peened kapillaarid ühinevad taas suurteks veresoonteks veenideks.

Veenid kannavad hapnikuvaese vere taas südamesse. Süda pumpab selle vere tagasi kopsudesse, kus see annab süsihappegaasi ära ja võtab uue hapniku vastu. Ja nõnda ringkäik kordub.
Joonisel kujutatakse punasega artereid (hapnikurikast verd) ja sinisega veene:
                                      
Veri on vedelik, milles on kolme tüüpi vererakkusid:  punalibled ja valgelibled ning vereliistakud. Punased vererakud kannavad hapnikku. Need annavadki verele punase värvuse. Kui veri annab hapnikku rakkudele ära, muutub see tumepunaseks.

Õppisime endal ja kaaslasel pulssi mõõtma.

 

Kõigepealt mõõtsime pulssi rahulikus keskkonnas, seejärel tegime kükke ehk liikusime aktiivselt, ja mõõtsime uuesti pulssi. Saadud andmed kirjutasime töövihikutabelisse.