Aktiivõpe teemal "KUU"

Mõista, mõista mis see on: kasvab ja kahaneb, aga otsa ei saa kunagi? See on Kuu. Ja Kuust me täna rääkisimegi.
Koostasime tahvlile mõistekaardi, mida me Kuust juba teadsime:

Vaatasime, milline on Kuu maapind. Ketlin arvas, et see on nagu juust =)



Õpetaja luges ette jutukese "Miks Kuu öösel valgust annab?"

Vaatasime simulatsioonivideot Maa ja Kuu liikumise kohta. Seda saad veelkord vaadata SIIT:

Seejärel hakkasime iseseisvalt uurima põnevaid asju Kuust. Abimeesteks olid meil töölehed, paljundatud teabetekst Kuust ja tore raamat pealkirjaga "Täielik ööraamat". Kuna Kuu on selline salapärane taevakeha olnud läbi aegade ja vanasti ei osanud inimesed loodusnähtusi selgitada, sellepärast ongi nii Kuust kui muudest taevakehadest toredaid lugusid välja mõeldud. Meiegi lugesime rahvajuttu " Vaeslaps ja Kuu". Seejärel harjutasime poolitamise reegleid luuletuses "Kuu kaevus" ja tegime töövihikuharjutusi.

Kodus jäi lugeda üks tore muinasjutt kuust:

Ka inimesed on Kuul käinud. Esimeste inimestena külastasid Kuud väidetavalt Ameerika astronaudid 1969. aastal. Kui see teema sind rohkem huvitab, saad vaadata veel juurde siit:

 

Kunstitunnis valmisid toredad tööd meie nägemusest kosmosest, kus peategelaseks Kuu. Töös kasutasime õlipastelle ja akvarelle. Õpetaja arvates õnnestusid tööd suurepäraselt ning on väga vahvad:

"Liikumine ja jõud"

Loodusõpetuse tunnis õppisime liikumist ja jõudu. Tunni algul panid lapsed silmad kinni ja kuulasid tegevusi, mida õpetaja tegi (kirjutas kriidiga tahvlile, lõikas paberit, kõndis, avas ukse, avas veekraani, põrgatas palli ja sõitis mänguautoga). Tegevused tuli kuulamise järgi ära arvata, meelde jätta ja pärast üles kirjutada.

Nüüd lahendasime liikumise kohta ristsõna:

Siis tegi õpetaja esemetega erinevaid katseid. Saime teada, et tõukamine või tõmbamine paneb asjad liikuma. On olemas erinevaid jõude: lihaste jõud, tuulejõud, voolava vee jõud, Maa külgetõmbejõud, magnetjõud jne). Seejärel vaatasime kahte videot teemal "Liikumine ja jõud" Neid saad veel üle vaadata siit:




Siis asus iga laps iseseisvalt uurima lisatarkusi  õpikust ja töövihikust.

Lastevanematele

Üks mõtlemapanev artikkel "Digitaalne heroiin - kas me tajume ohtu, millesse lapsed paneme?"

Kallis LAURA-LIISA! Palju õnne sünnipäevaks!

Soovivad klassikaaslased ja õpetaja Marju

Algas uus nädal

Nagu ikka igal esmaspäeval, nii ka täna jutustasime hommikuringis oma nädalavahetuse tegemistest. Jutukera muudkui veeres ja lapsed jagasid oma vahvaid muljeid. Õues küll eriti olla ei saanud, aga selle eest lugesid paljud lapsed raamatuid, mängisid perega lauamänge, käisid kinos, käisid sünnipäeval jne.

Selle nädala eesmärkide püstitamisel lähtusid lapsed eelmisel nädalal üleskerkinud probleemidest. Minul õpetajana on väga hea meel näha, et lapsed oskavad  probleeme märgata, neid esile tuua ja püüavad neile lahendusi leida. Seega meie selle nädala ühised klassieesmärgid on:

   

                                              TOREDAT ÕPIHIMULIST UUT NÄDALAT!

Üldõpetus teemal "VIKERKAAR"

Tänasesse teemasse häälestumiseks mõistatasime mõistatusi. Kõigepealt leppisime kokku, millised on tingmärgid:

Ja seejärel kirjutasime tingmärkidega mõistatustele vastused. Seejärel kontrollisime vastused koos ära:

Matilda vihik

Siit jõudsime juba lähemale tänasele teemale. Õpetaja jagas lastele töölehed luuletusega "Vikerkaar":

Lugesime luuletust ja seejärel kordasime üle poolitamise reeglid. Neid saad veelkord korrata õpikus lk 23.
Poolitasime luuletuses olevaid sõnu ning pärast kontrollisime koos tahvlilt. Õpetaja selgitas veelkord üle raskemate sõnade poolitamise reeglid.

Nüüd otsisime õpikust lugemispala "Päike, vihm ja vikerkaar". Kõigepealt  luges igaüks loo omaette läbi. Seejärel lugesid lapsed pinginaabriga vaheldumisi üksteisele lõikude kaupa ette ning vastasid pala lõpus olevatele küsimustele:

Õpetaja leidis ühest hästi vanast eesti keele õpikust veel ühe loo päikesest ja vikerkaarest. Kirjutasime muistendi ilusa käekirjaga vihikusse. Tunni lõpus harjutas igaüks omaette seda lugu jutustama. Homme kirjutame tunnis selle loo kohta ümberjutustuse.

Üldõpetus teemal "TUUL"

Eelmisel nädalal rääkisime tuulest. Saime teada järgmist:

Tuul on õhu liikumine maa kohal. Tuul on seega liikuv õhk. Ta liigub paralleelselt maa kohal. Seda põhjustab päike. Õhk soojeneb maapinna ja esemetega kokku puutudes. Soe õhk muutub kergemaks ja tõuseb üles, asemele liigub külm õhk. Sellest õhu liikumisest tekib tuul. Päike, soojendades maapinda ebaühtlaselt, soodustab tuule tekkimist.

Tuul on nähtamatu. Me näeme vaid seda, kuidas tuule mõjul liiguvad lehed puul, kõiguvad puude oksad, lehvivad lipud. Tunneme ka seda, kas tuul on külm või soe, nõrk või tugev. 

Vahel on tuul mahe ja paitav. Siis ütleme, et tuul on soe. Teinekord on tuul külm ja vali. See sõltub sellest, kustpoolt tuul puhub. Külma õhku toob põhjatuul, sooja lõunatuul. Tuul võib olla tormine. Tuul võib olla vinge, kõle, jäine, tugev, nõrk, kõva. Tuulel on oma laul: tuul undab, ulub, vihiseb, vingub, lõõtsub, möirgab. 

Inimesed on püüdnud tuult piltide peal isikustada. No näiteks võib tuul olla selline:

Tuulel on palju jõudu. Inimesed on õppinud tuult enda tarbeks kasutama. Tuuleveskis jahvatati vanasti vilja. Viljast tehti jahu. Tänapäeval kasutatakse tuule jõudu elektri tootmiseks. Lagedatel kohtadel või mere ääres võib näha valgeid tiivikuid. Need on elektrituulikud ehk tuulegeneraatorid. Tuul paneb tiivikud pöörlema, need panevad tööle masinad, mis elektrit toodavad. Sellist elektrit nimetatakse roheliseks energiaks.Tuult võib ära kasutada tuulelohede lennutamisel, tuulekellad helisevad tuule käes, ise võime tuult tekitada lehvikut lehvitades või sulge õhku puhudes.

 Kuulasime täna muinasjuttu "Põhjatuul" ja täitsime selle põhjal töölehte. Lugesime H. Männi poolt kirjutatud lookest "Tuul", koostasime tuule kohta mõistekaardi ja kõige lõpuks kirjutasime ümberjutustust "Tuul ja Päike".

"Talvine maastik"