Vana-aja koolist tänapäevani

Juba mitu päeva oleme rääkinud vana-aja koolist. Esimesed külakoolid olid madalad talutare meenutavad hooned ja seal õppisid lapsed vaid kaks kuni kolm talve lugemist, kirjutamist, rehkendamist (arvutamine) ja katekismust (usuõpetus). Tihti olid lapsed koolis terve nädala ja seepärast oli nädala toidumoon ka kaasas. Tol ajal külmkappe ei olnud ja toitu hoiti sahvris. Toiduks oli leib, kartulipuder või tangupuder, vahest ka tükike liha. Õppimine toimus pikkade laudade ümber, kus põlesid vaid 1-2 küünalt. Igal lapsel oli väike tahvlike, kuhu ta kirjutas krihvliga. Vaesematel lastel oma õpikut ei olnud ja seda tuli jagada mitme lapse vahel. Talvel oli klassiruum külm ja juhtus sedagi, et öösel tekkis käreda pakasega ämbrites ja pajas olevale veele jääkirmetis peale. Vanemal ajal magasid lapsed põhukottidel, mis päeva ajal seisid pööningul. Hiljem ehitati ka magamiskambrid, kuhu vanemad tõid oma lastele voodid. Koolimajas elas ka koolmeister (õpetaja), tal oli oma kamber. Toidusahvrit ja kööki jagas ta tavaliselt koos lastega.
Kuna õpetaja vanaema oli kooliõpetaja ja vanaisa koolidirektor, siis rääkis õpetaja ja näitas vanu fotosid esimese Eesti Vabariigi aegsest koolist.
Kuna õpetaja oli ise ka kunagi koolilaps (mida on raske uskuda =) ), said lapsed uudistada õpetaja koolivihikut, koolivormi seelikut, täitesulepead ja fotosid.

Vaatasime slaidiprogrammi "Kuidas Kosele kool rajati".

Täna rääkisime, millised olid kunagi õpilaste vahetunnid ning milliseid mänge vahetundides mängiti. Ehk saavad lapsed nendest mängudest toredaid mõtteid ja hakkavad ka ise rohkem vahetundides mängima.