Kaks päeva järjest oleme õppinud aktiivõppe ehk iseõppimise vormis. Aktiivõpe on see, kui lapsed omandavad tunnis uusi teadmisi ja kogemusi aktiivse tegevuse kaudu. Õpetaja on vaid suunaja ja juhendaja. Aktiivõppe meetodid annavad õpilastele võimaluse ja oskuse kuulata, lugeda, kirjutada, arutleda kui ka reflekteerida tunnis toimuvat ja lisaks saadud oskusi ka praktilises töös rakendada. Väga tähtis on koostööoskus ja töötamine rühmas.
Seekord oli aktiivõppe teemaks prügi, prügi sorteerimine ja looduse säästmine. Kuna prügi sorteerimise maskotiks on Prügihunt, siis sellest tulenes ka meie aktiivõppe teema nimi.
Teemasse häälestuseks vaatasime üheskoos multikat "Juss sorteerib prügi":
Seejärel tutvustas õpetaja töötubasid ja tegevusi nendes töötubades. Töötubade skeemi kirjutas õpetaja ka tahvlile. Jagasime ära, mis järjekorras rühmad töötubades töötavad. Töötubasid oli kokku viis ja kuues töötuba oli tagavaraks, et kui mõni rühm lõpetab oma töö varem ära, siis saab ta kuuendas töötoas teha järgmise töötoa vabanemiseni lisaülesandeid.
Esimeses töötoas uurisid lapsed internetist Prügihundi kodulehelt (http://www.tallinn.ee/est/prygihunt/) infot ja täitsid saadud info põhjal töölehte:
Teises töötoas harjutasime prügi sorteerimist, sest kõige paremini kinnistub õppimine läbi praktilise töö. Kõigepealt sorteerisid lapsed "prügi" sobivatesse "prügikastidesse". Teine praktiline ülesanne oli samuti prügi sorteerimine, kuid seekord olid sõnad (prügi) sõnakaartidel ja need tuli sobitada samuti õigesse prügikonteinerisse. Seejärel tegid lapsed Prügihundi töölehte.
Kolmandas töötoas tegelesid lapsed looduse säästmise teemaga. Lapsed täitsid töölehte ning inimeseõpetuse töövihikus nuputasid, kuidas toimida loodussäästlikult. Kõige põnevam oli hammaste pesemise katse. Kaks last pesid hambaid (hambaharjad olid kodust kaasa võetud). Üks laps loputas suud topsitäie veega, teisel lapsel voolas kahe minuti jooksul vesi kraanist. Kolmas laps mõõtis jooksva vee hulka kannuga ja neljas laps jälgis kellaaega. Katsest selgus, et kui vesi voolab, siis raiskame vett 2-7 liitrit. Seega on tark ja säästlik kasutada topsi või vesi hammaste harjamise ajaks kinni keerata.
Seekord oli aktiivõppe teemaks prügi, prügi sorteerimine ja looduse säästmine. Kuna prügi sorteerimise maskotiks on Prügihunt, siis sellest tulenes ka meie aktiivõppe teema nimi.
Teemasse häälestuseks vaatasime üheskoos multikat "Juss sorteerib prügi":
Seejärel tutvustas õpetaja töötubasid ja tegevusi nendes töötubades. Töötubade skeemi kirjutas õpetaja ka tahvlile. Jagasime ära, mis järjekorras rühmad töötubades töötavad. Töötubasid oli kokku viis ja kuues töötuba oli tagavaraks, et kui mõni rühm lõpetab oma töö varem ära, siis saab ta kuuendas töötoas teha järgmise töötoa vabanemiseni lisaülesandeid.
Esimeses töötoas uurisid lapsed internetist Prügihundi kodulehelt (http://www.tallinn.ee/est/prygihunt/) infot ja täitsid saadud info põhjal töölehte:
Teises töötoas harjutasime prügi sorteerimist, sest kõige paremini kinnistub õppimine läbi praktilise töö. Kõigepealt sorteerisid lapsed "prügi" sobivatesse "prügikastidesse". Teine praktiline ülesanne oli samuti prügi sorteerimine, kuid seekord olid sõnad (prügi) sõnakaartidel ja need tuli sobitada samuti õigesse prügikonteinerisse. Seejärel tegid lapsed Prügihundi töölehte.
Kolmandas töötoas tegelesid lapsed looduse säästmise teemaga. Lapsed täitsid töölehte ning inimeseõpetuse töövihikus nuputasid, kuidas toimida loodussäästlikult. Kõige põnevam oli hammaste pesemise katse. Kaks last pesid hambaid (hambaharjad olid kodust kaasa võetud). Üks laps loputas suud topsitäie veega, teisel lapsel voolas kahe minuti jooksul vesi kraanist. Kolmas laps mõõtis jooksva vee hulka kannuga ja neljas laps jälgis kellaaega. Katsest selgus, et kui vesi voolab, siis raiskame vett 2-7 liitrit. Seega on tark ja säästlik kasutada topsi või vesi hammaste harjamise ajaks kinni keerata.
Neljandas töötoas harjutasime arvutamist. Töölehed olid muidugi teemal "Prügi".
Lisaks õppisid lapsed pakenditelt lugema kauba kogust ehk kaalu ning kauba tarvitamise lõpptähtaega:
Viiendas töötoas sai mängida erinevaid õppemänge:
Lapsed said uurida, milliseid uusi esemeid saab prügist teha:
Õpetajal oli kaasa võetud teemakohased raamatud, mida järgnevatel päevadel kindlasti ka loeme ja vaatame:
Õpihimulistele lastele oli õpetajal varuks veel mõned töölehed:
Arvutitunnis sorteerisime virtuaalset prügi. Seda saad mängida siit:
Mäng "PRÜGI SORTEERIMISE MÄNG"
Õppisime selgeks ka teemakohase laulu "Prügi tinistamise laul":
Vaatasime näidendit "Prügihunt ja superjänes":
Tööõpetuse tunnis tinistasime prügist uusi asju ehk meisterdasime tühjadest plekkpurkidest endile toredad rahakassad. Purkidega varustas meid Beriti ema Pille ja purkide kaunistamiseks tõi paelu ja pitse Andri ema Mirjam. Suur-suur aitäh!
Lastele meeldis ilusate topside meisterdamine nii väga, et nii mõnigi tegi endale veel teisegi topsi asjade hoidmiseks:
Tagasiside laste poolt oli ülimalt positiivne. Lastele väga meeldis selline iseõppimise viis ja õpetaja pidi lapsi vahetundidesse lausa ajama, et klassi saaks õhutada. Laste arvates võikski niimoodi iga päev õppida. Tore mõte küll, aga ühe sellise päeva ettevalmistamine nõuab õpetajalt mitu päeva tõsist tööd =)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar