Viimasel ajal oleme loodusõpetuse tundides teinud erinevaid katseid. Nii ka täna.
Esimeses katses uurisime, kuidas toimivad omavahel õhk ja vesi. Õpetaja andis Luisele tühja klaasi.
Ega see klaas tühi polnudki, oli hoopis õhku täis =)
Nüüd asetasime klaasi tagurpidi karbi sisse ja valasime vee karpi. Kuna klaasis on õhk sees, siis vesi ei pääse klaasi, vaid ümbritseb klaasi:
Teises katses võtsime klaasi veest välja ja asetasime tühja klaasi veega täidetud karpi. Nüüd läks vesi natukene (nii umbes sentimeetri jagu) klaasi sisse:
Klaasi natukene kergitades tekkisid veepinnale mullid, sest klaasist tuli välja õhk. Ja õhu asemel läks nüüd vesi:
Panime saadud katsetulemused tööraamatusse kirja:
Kolmandas katses uurisime kumb vedelik voolab paremini - kas vesi või õli. Selleks valasime kumbagi vedelikku natukene alusele ja kallutasime alust. Vesi pani aluselt kohe jooksu, aga õli valgus rahulikult. Õpetaja küsimusele, miks vedelik voolab just nimelt allapoole, ei tulnud tükk aega õiget vastust. Lõpuks ühiselt arutledes meenus, et eesti keele tunnis olime just enne rääkinud veidike kosmoseteemadel ning ka maa külgetõmbejõust:
Neljas katse oli väga lihtne: vaatlesime erinevaid anumaid, kus sees olid vedelikud. Siit järeldasime, et vedelikud võtavad alati selle anuma kuju, milles nad on:
Viiendas katses tuletasime meelde üle-eelmises tunnis õpitut. Panime puutüki ehk pliiatsi ja kivid veega täidetud karpi. Selle katse tulemust oskasime juba kohe öelda ja meil oligi õigus. Pliiats jäi veepinnale ujuma, sest puit on veest kergem, aga kivid sulpsasid kohe põhja, sest nemad on veest raskemad:
Kuuendas katses valasime kõigepealt klaasi õli. Siis lisasime sinna vee, segasime veidi ja lasime seista. Õli tõusis nüüd pinnale. Sellest järeldasime, et õli on veest kergem:
Vahepeal kirjutasime tööraamatusse üles oma katse tulemused:
Nüüd olid tööraamatu katsed läbi tehtud, aga õpetajal veel kange isu vedelikega edasi katsetada. Seitsmendas katses valasime õli ja veele lisaks veel rõõmsavärvilist siirupit, segasime veidi ja lasime seista. Katse tulemusel tõusis õli ikka kangekaelselt pinnale, aga vesi ja siirup segunesid omavahel:
Kaheksanda katsena lisasime kogu sellele "kompotile" lisaks veel nõudepesuvahendit. Segasime kõik hoolega omavahel läbi ja lasime siis seista. Nõudepesuvahendireklaam on täitsa õige, sest õli ja nõudepesuvahend omavahel segunesid ja tõusid pinnale ning vesi ja siirup moodustasid omavahel sõbraliku vedelikukihi:
Kel veel katsetest isu täis ei saanud, saab täna õhtul tulla vaatama teadusteatrit Kose Kultuurikeskusesse kell 18.00:
Esimeses katses uurisime, kuidas toimivad omavahel õhk ja vesi. Õpetaja andis Luisele tühja klaasi.
Ega see klaas tühi polnudki, oli hoopis õhku täis =)
Nüüd asetasime klaasi tagurpidi karbi sisse ja valasime vee karpi. Kuna klaasis on õhk sees, siis vesi ei pääse klaasi, vaid ümbritseb klaasi:
Teises katses võtsime klaasi veest välja ja asetasime tühja klaasi veega täidetud karpi. Nüüd läks vesi natukene (nii umbes sentimeetri jagu) klaasi sisse:
Klaasi natukene kergitades tekkisid veepinnale mullid, sest klaasist tuli välja õhk. Ja õhu asemel läks nüüd vesi:
Panime saadud katsetulemused tööraamatusse kirja:
Kolmandas katses uurisime kumb vedelik voolab paremini - kas vesi või õli. Selleks valasime kumbagi vedelikku natukene alusele ja kallutasime alust. Vesi pani aluselt kohe jooksu, aga õli valgus rahulikult. Õpetaja küsimusele, miks vedelik voolab just nimelt allapoole, ei tulnud tükk aega õiget vastust. Lõpuks ühiselt arutledes meenus, et eesti keele tunnis olime just enne rääkinud veidike kosmoseteemadel ning ka maa külgetõmbejõust:
Neljas katse oli väga lihtne: vaatlesime erinevaid anumaid, kus sees olid vedelikud. Siit järeldasime, et vedelikud võtavad alati selle anuma kuju, milles nad on:
Viiendas katses tuletasime meelde üle-eelmises tunnis õpitut. Panime puutüki ehk pliiatsi ja kivid veega täidetud karpi. Selle katse tulemust oskasime juba kohe öelda ja meil oligi õigus. Pliiats jäi veepinnale ujuma, sest puit on veest kergem, aga kivid sulpsasid kohe põhja, sest nemad on veest raskemad:
Kuuendas katses valasime kõigepealt klaasi õli. Siis lisasime sinna vee, segasime veidi ja lasime seista. Õli tõusis nüüd pinnale. Sellest järeldasime, et õli on veest kergem:
Vahepeal kirjutasime tööraamatusse üles oma katse tulemused:
Nüüd olid tööraamatu katsed läbi tehtud, aga õpetajal veel kange isu vedelikega edasi katsetada. Seitsmendas katses valasime õli ja veele lisaks veel rõõmsavärvilist siirupit, segasime veidi ja lasime seista. Katse tulemusel tõusis õli ikka kangekaelselt pinnale, aga vesi ja siirup segunesid omavahel:
Kaheksanda katsena lisasime kogu sellele "kompotile" lisaks veel nõudepesuvahendit. Segasime kõik hoolega omavahel läbi ja lasime siis seista. Nõudepesuvahendireklaam on täitsa õige, sest õli ja nõudepesuvahend omavahel segunesid ja tõusid pinnale ning vesi ja siirup moodustasid omavahel sõbraliku vedelikukihi:
Kel veel katsetest isu täis ei saanud, saab täna õhtul tulla vaatama teadusteatrit Kose Kultuurikeskusesse kell 18.00:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar