Kuna õpetaja kodune internetiühendus vedas õpetajat ninapidi, siis jäid kaks päeva jutti uudised lisamata.
Hommikuringis jutustasime, mida nädalavahetusel lapsed tegid:
- käisin Põlvas;
- käisin sõbral külas;
- käisin esinemas tantsuetendusel "Kassi elu" (väga sobilik meie koduloomade teema juures =) ;
- korraldasime diskopeo;
- koristasin toad ära ja tegin niimoodi emale üllatuse;
- mängisin kassipojaga;
- käisime vanaema juures;
- käisin perega linnas poodides;
- mängisin sõbraga;
- käisin śaślõkki söömas;
- sõitsin rattaga;
- aitasin emal kooki teha;
- mängisin isaga korvpalli;
- käisime Saaremaal;
- käisin vanaema sünnipäeval.
Kuna loodusõpetuses on kahe nädala jooksul teemaks "Koduloomad", siis räägime ka teistes ainetundides läbiva teemana just nendest. Loodusõpetuse tunnis vaatasime slaidiprogrammi "Koduloomad" ning täitsime töölehte. Koostasime tahvlile Venni diagrammi, kus ühe ringi sisse paigutasime kõik koduloomad-linnud, kellest inimene kasu saab, teise ringi sisse lemmikutena peetavad loomad-linnud. Ühises arutelus selgus, et on ka loomi, kes kuuluvad nii koduloomade kui ka lemmikloomade hulka ja nende nimetused kirjutasime kahe ringi ühisosasse.
Esimene koduloom, kellest juba eelmisel nädalal pikemalt juttu tegime, oli kass. Tegime töölehte kassi kehaosade kohta:
Õpetaja luges ette jutukese "Kes on kassipoeg?" raamatust "Kuidas peab hüüdma?" Lugu jutustas kassipojast, kes oli mures, et tal ei olnud õiget loomapoja nime, teistel loomadel kõikidel ju on: koerapoeg on kutsikas, lehmal on vasikas, hobusel varss, seal põrsas jne. Aga kassipoeg on lihtsalt kassipoeg. Lugu lõpeb siiski õnnelikult, sest kassiema lohutas teda, et ärgu muretsegu, sest lõpuks kasvab temast ka tubli kass.
Nüüd lugesime jutukest "Miisu", mis pärineb väga vanast 1. klassi õpikust ning järjestasime sõnad lauses õigesse järjekorda. Järjestamisel saime meelde tuletada matemaatika tunnis õpitud järgarvude kirjutamise reeglit, et arvule kirjutame taha punkti.
Proovisime kirjutada etteütlust kassist nimega Nurr. Õpetaja luges lause ette, raskemad sõnad häälisime enne läbi ja siis kirjutasid lapsed lause vihikusse. Tahvlilt sai oma tööd kontrollida:
Matemaatika tunnis lahendasime nuputamisülesandeid kassidest:
1) Valgel kassiemal on viis kassipoega, mustal kassiemal neli poega ja hallil kassiemal kaks poega. Mitu kassi on kokku?
2) Toa igas nurgas istub kass. Igale kassile vaatab otsa kolm kassi. Mitu kassi on toas?
Kel tööraamatu-töövihiku ülesanded valmis, sai kassipildiga töölehe:
Esmaspäeval lugesime jutukest "Kassi süü". See oli õpetlik lugu aususest ja valetamisest. Lapsed pakkusid erinevaid võimalusi, kuidas oleks seda lugu olnud õigem lahendada.
Seejärel jagas õpetaja lapsed rühmadesse ja andis igale rühmale ühe vanasõna valetamise kohta. Lapsed panid algul vanasõna kokku laua peal ja siis tahvlile. Arutlesime üheskoos, mida vanarahvas nende vanasõnadega meile õpetada tahab.
Hommikuringis jutustasime, mida nädalavahetusel lapsed tegid:
- käisin Põlvas;
- käisin sõbral külas;
- käisin esinemas tantsuetendusel "Kassi elu" (väga sobilik meie koduloomade teema juures =) ;
- korraldasime diskopeo;
- koristasin toad ära ja tegin niimoodi emale üllatuse;
- mängisin kassipojaga;
- käisime vanaema juures;
- käisin perega linnas poodides;
- mängisin sõbraga;
- käisin śaślõkki söömas;
- sõitsin rattaga;
- aitasin emal kooki teha;
- mängisin isaga korvpalli;
- käisime Saaremaal;
- käisin vanaema sünnipäeval.
Kuna loodusõpetuses on kahe nädala jooksul teemaks "Koduloomad", siis räägime ka teistes ainetundides läbiva teemana just nendest. Loodusõpetuse tunnis vaatasime slaidiprogrammi "Koduloomad" ning täitsime töölehte. Koostasime tahvlile Venni diagrammi, kus ühe ringi sisse paigutasime kõik koduloomad-linnud, kellest inimene kasu saab, teise ringi sisse lemmikutena peetavad loomad-linnud. Ühises arutelus selgus, et on ka loomi, kes kuuluvad nii koduloomade kui ka lemmikloomade hulka ja nende nimetused kirjutasime kahe ringi ühisosasse.
Esimene koduloom, kellest juba eelmisel nädalal pikemalt juttu tegime, oli kass. Tegime töölehte kassi kehaosade kohta:
Õpetaja luges ette jutukese "Kes on kassipoeg?" raamatust "Kuidas peab hüüdma?" Lugu jutustas kassipojast, kes oli mures, et tal ei olnud õiget loomapoja nime, teistel loomadel kõikidel ju on: koerapoeg on kutsikas, lehmal on vasikas, hobusel varss, seal põrsas jne. Aga kassipoeg on lihtsalt kassipoeg. Lugu lõpeb siiski õnnelikult, sest kassiema lohutas teda, et ärgu muretsegu, sest lõpuks kasvab temast ka tubli kass.
Nüüd lugesime jutukest "Miisu", mis pärineb väga vanast 1. klassi õpikust ning järjestasime sõnad lauses õigesse järjekorda. Järjestamisel saime meelde tuletada matemaatika tunnis õpitud järgarvude kirjutamise reeglit, et arvule kirjutame taha punkti.
Proovisime kirjutada etteütlust kassist nimega Nurr. Õpetaja luges lause ette, raskemad sõnad häälisime enne läbi ja siis kirjutasid lapsed lause vihikusse. Tahvlilt sai oma tööd kontrollida:
Matemaatika tunnis lahendasime nuputamisülesandeid kassidest:
1) Valgel kassiemal on viis kassipoega, mustal kassiemal neli poega ja hallil kassiemal kaks poega. Mitu kassi on kokku?
2) Toa igas nurgas istub kass. Igale kassile vaatab otsa kolm kassi. Mitu kassi on toas?
Kel tööraamatu-töövihiku ülesanded valmis, sai kassipildiga töölehe:
Esmaspäeval lugesime jutukest "Kassi süü". See oli õpetlik lugu aususest ja valetamisest. Lapsed pakkusid erinevaid võimalusi, kuidas oleks seda lugu olnud õigem lahendada.
Seejärel jagas õpetaja lapsed rühmadesse ja andis igale rühmale ühe vanasõna valetamise kohta. Lapsed panid algul vanasõna kokku laua peal ja siis tahvlile. Arutlesime üheskoos, mida vanarahvas nende vanasõnadega meile õpetada tahab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar