Rääkisime koolikiusamisest

Tunni algul jagas õpetaja lastele paberilehe. Õpetaja palus lastel paber ära kortsutada, kokku kägardada, ainult katki ei tohtinud paberit teha. Siis tuli paber maha visata ja selle peale astuda. Seejärel palus õpetaja paber üles korjata ning sirgeks siluda. Muidugi ei saanud paberit enam sirgeks, paberile jäid koledad kortsud ja mõnel oli paber ka pealeastumisest määrdunud. Nüüd pidi iga laps oma paberilt andeks paluma (see tegevus tekitas lastes elevust ja naljagi, aga nii mõnigi kallistas ja paitas paberit ja palus tõeliselt andeks). Aga katse käigus selgus, et andekspalumine ei teinud paberit sirgemaks ega puhtamaks....
Samasugused kortsud ja plekid jäävad selle lapse hinge, keda kiusatakse. Isegi kui temalt andeks palutakse, ei kao armid kuhugi. Nii said lapsed näitliku ja meeldejääva õppetunni sellest, mida kiusamine inimesega teeb. Leppisime lastega kokku, et kui nad teinekord kodus jonnivad, lähedastele või sõpradele tahavad halvasti öelda, siis mõelgu selle õnnetu paberi peale.

Nii jõudsimegi teema "Kiusamine" juurde.  Vaatasime kolme lühifilmi ja arutlesime, kuidas oleks saanud selliseid juhtumeid ära hoida või kuidas sellisel juhul toimida. Filme saad veelkord vaadata siit:

Tegime rühmatööd, kus tuli lahti seletada, mis on kiusamine, missugused on kiusamise liigid, miks kiusatakse ja kes on tavaliselt kiusajad. Iga rühm pidi pakkuma välja võimalusi, kuidas kiusamise puhul toimida:
- kui oled kiusatava rollis;
- kiusaja rollis;
- pealtnägija rollis.

 Lugesime ka õpikus olevat katkendit raamatust "Kiusamine. Keegi ei ole ära teeninud halba kohtlemist". Rühmatöö ja vahetundide ajal sai tutvuda raamatutega "Kiusamine", "Hoolimatus" ja "Kaklemine". Ühises arutelus selgus, et meie klassis on kõik lapsed sõbralikud ja heatahtlikud ning kiusamist ette ei tule (saladuskatte all tunnistas paar õpilast, et kunagi varem on nad natukene kiuslikud olnud, nüüd enam mitte), aga kui nad kuskil kiusamist näevad, siis oskavad nad nüüd õigesti toimida.