Meie teise veerandi eesmärgid

Eelmise veerandi lõpus tegime kokkuvõtte esimesest veerandist ja iga laps püstitas endale uue sihi. Et siht ikka silme ees oleks, panime need üles klassiuksele =)

Tagasivaade nädalale

On reede ja nagu ikka vaatasime hommikuringis tagasi esimesele veerandinädalale. Arutasime, mida saime uut teada, mida toredat õppisime, millised õppimiseviisid olid kõige toredamad, kus õpitut võiks vaja minna ning andsime hinnangu oma tööpingutustele.
Mida sain sellel nädalal selgeks/mida sain teada?
- sain selgeks jäägiga jagamise;
- õppisin palju võõrsõnu;
- õppisin mõistma tekstülesannete teksti;
- sain teada, miks peab helkurit kandma;
- õppisin tundma gloobust ja kaarti;
- õppisin kuduma ripskudet;
- õppisin meisterdama puust lennukit;
- õppisin kustukummitehnikat ja hariliku pliiatsiga joonistamistehnikat.

Millise tegevuse kaudu õppisin kõige paremini?
- paaristöös;
- slaidiprogrammi "Kaardid" järgi;
- "Võõrsõnade leksikonist" võõrsõnu otsides;
- matemaatikatunni praktilises töös;
- töölehe "Gloobus" järgi.

Kus saan õpitut kasutada/ kus on see mulle vajalik:
- elus;
- tulevikus minu töös;
- poes;
- reisimisel;
- käsitöö tegemisel;
- ehitamisel.

Kuidas hindan oma töötegemist sel nädalal?
- muidu läks meil hästi, aga võõrsõnu oleks pidanud rohkem harjutama.

"Raagus puud"

Kunstitunnis katsetasime, kuidas on joonistada erineva tugevusega pliiatsitega. Eriti mõnusat joont teeb pehme grafiitpliiats ja 8B harilik pliiats. Proovisime oma töö peal kasutada erinevaid joonistamistehnikaid: erineva tugevuse ja nurga all pliiatsile vajutamist, hajutamist, varjutamist jne. Siinkohal täname lapsevanemaid, kelle abil oleme saanud endale klassi vajalikke kunstivahendeid ja ka muud tarvilikku muretseda!

Sügisel ja talvel on puud raagus ning iga puu on just sellisena ainulaadne ning huvitav. Vaatlesime erinevaid raagus puid ja proovisime neid oma piltidel kujutada. Ja tõepoolest ka meie joonistatud puud on kõik omamoodi väljanägemise ja hingelaadiga.

Õppisime jäägiga jagamist

Matemaatikatunnis õppisime jäägiga jagamist. Kõige paremini saavad asjad selgeks kui neid saab käega katsuda ja järgi katsetada. Nii me siis proovisimegi jagada esemeid ning läbi katsete selguski, et iga kord ei saagi  arve täpselt jagada ning tekib ülejääk, mida matemaatika keeles kutsume "jäägiks". Sõna "jääk" tekitas lastes elevust ning vestluse käigus jõudsime järeldusele, et kui on tegemist raha jagamisega, siis ei ole tavaliselt kunagi "ülejääki", vaid pigem "puudujääk" =)

Helkurkoolitus

Täna õhtul kogunesime kella 18.00 koolimaja juurde helkurkoolitusele. Seda teadsime me juba  ammu, et helkuri abil saab end pimedal ajal autojuhtidele nähtavaks teha, kuid kui nähtamatud oleme me autojuhi jaoks ilma helkurita, selles saime kõik veenduda.
Vaatasime läbi seisva auto tuuleklaasi, kuidas autojuht näeb  helkurita, helkuriga, helkurvestiga ning taskulambiga jalakäijat. 
Päris mõtlemapanev ja hirmutav oli Musta Nuku katse. Lapsed said autos sõites autojuhi silmade läbi kogemuse, kus äkki ilmub teele ilma helkurita "inimene" ja samal ajal pimestavad vastusõitva auto tuled. Loomulikult jäid meie autojuhid pidurdamisega hiljaks ning juhtus "õnnetus". Aga selliseid õnnetusi saame ära hoida kui kanname helkureid, helkurveste või kasutame taskulampe.
Helkuri kohta saad veel lugeda SIIT:

Siinkohal on jälle hea meelde tuletada meie hea inimese reeglid.
Hea inimene:
* teab, et igal inimesel on üks habras ja väärtuslik elu
* oskab õnnetusi ära hoida
* tahab, julgeb ja oskab abivajajat aidata
* ei tee kunagi liiga ei inimesele ega ühelegi loomale.

Gloobus - Maa mudel

Eelmisel veerandil rääkisime, kuidas kujutasid inimesed Maad vanasti ette. Nüüd tuletasime selle uuesti meelde ning rääkisime, milline Maa tegelikult välja näeb. Loomulikult on tänapäeval meil selleks abivahendid: gloobus ning fotod kosmosest.
Vaatasime koos slaidiprogrammi "Maa kujutamine gloobusel". Seda saad veelkord vaadata SIIT: 

Seejärel uurisime gloobuse  kohta tarkusi õpikust. Saime teada, et gloobusel on poolused, ekvaator, poolkerad, meridiaanid, paralleelid, laiused ja pikkused. Rühmatöös jutustasime oma teadmised edasi kaaslastele.

Pärast lugesime Rein Põder´i kirjutatud lugu "Gloobus" ja täitsime selle põhjal funktsionaalse lugemise töölehte (allikas: "Miksike").

Õppisime võõrsõnu

Tänases eesti keele tunnis rääkisime võõrsõnadest ja kuidas võõrsõnad eesti keelde on tulnud.
Õpetaja luges I. Tomuski raamatust "3.A klassi kriminalistid" ette loo "Inkunaabel". See lugu jutustab samuti eesti keele tunnist, kus õpiti võõrsõnu nagu näiteks sõna "inkunaabel". Inkunaabel on väga- väga vana raamat, mis pärineb 15. sajandist. Ka õpetajal oli kaasa võetud üsna vana piibel (mitte küll 15. sajandist, vaid 19. sajandi algusest), aga väljanägemiselt üsna tõelise inkunaabli moodi. "3.A kriminalistid" raamatus juhtuvad lastel inkunaabli tõttu põnevad seiklused. Soovitan seda raamatut lugeda.
Seejärel harjutasime "Võõrsõnade leksikonist" võõrsõnade otsimist ning tegime nende kohta harjutusi töövihikus.

Kallis WALTER! Palju õnne!

                                                 Soovivad klassikaaslased ja õpetaja Marju.

Ilusat uut veerandit!

Matemaatikatunnis sai iga laps endale arvutamisülesande, kus tuli kõigepealt meelde tuletada tehete järjekorra reeglid. Kui ülesanne lahendatud ja vastus käes, pidid lapsed end sättima vastuste järgi õigesse järjekorda alustades väiksemast arvust. See tekitas väikest elevust ja siis selgus, et paaril lapsel on vaheajal arvutamine meelest läinud ning tuli kaaslaste abiga leida endale õige koht vastuste reas. Kui ülesande kaardid ümber keerasime ja tahvlile panime, saime vastuseks: ILUSAT UUT VEERANDIT!
(klõpsa pildile)

Palju õnne sünnipäevaks kallid KARITA, RASMUS ja JOOSEP!

                                                   Soovivad klassikaaslased ja õpetaja Marju