Kolikook või koolikokk =)

Tunni algul pani õpetaja tahvlile kummalise pildi ja pildi ümber sõnakaardid. Laste ülesanne oli sõnad 1 minuti jooksul need hästi hoolega meelde jätta. Iga rühm kirjutas sõnad paberile üles ja kel oli kõige rohkem õigeid vastuseid, oli võitja.

Nüüd läks lugu veelgi kummalisemaks, sest õpetaja kirjutas tahvlile sõna "kolikook" ja lapsed mõistatasid, mida see sõna võiks tähendada ja millest võiks kolikook tehtud olla.  Nii valmis sõnast ka mõistekaart:

Et siiski teada saada, kes või mis see kolikook on, lugesime õpikust sellenimelist pala:

Nüüd selgus ka, mida see kolikook siis tähendab. Jutu tegelane kratt Kata mõtles ja kirjutas hoopis koolikokast, mitte kolikoogist =)

Jagasime tegelaskujud laste vahel ära ja igaüks harjutas oma osa lugemist. Seejärel lugesime pala ka klassi ees.

Seejärel jutustasime lugu ka pildiseeria abil:

Et meiega selliseid apsusid ei juhtuks, nagu juhtus Kataga, asusime hoolega harjutama täishäälikute pikkust. Kõigepealt tuletasime täishäälikud meelde "Tähelaulu" lauldes:

Tegime üheskoos töövihikus harjutust kolikoogi koostisainete kohta =)

Nüüd ladusime sõnu oma ladumisaabitsasse. Et sõnad ikka tõesti õigesti kirjutatud saaksid, "laotasime" häälikuid kehale ja kontrollisime häälikupikkuseid käemärkidega.

Aktiivõppetund teemal "Mida teeb?Mida teevad?"

Eilses tunnis täitsime töölehte. Tahvlil olid sõnad abiks töölehe harjutuse tegemiseks. Ühtlasi kordasime õpitud keelereegleid:

 

Kordamine on tarkuse ema. Täna tegime samalaadset ülesannet. Õpetaja ja abiõpetaja panid koridori seintele sõnadega lipikud. Lapsed otsisid töölehe lünkadesse sobivad sõnad, kleepisid need siis õigesti lausetesse.

Seejärel täitsid lapsed sarnaseid ülesandeid nagu eilsel töölehel olid:

Elus või eluta? Kes või mis?

Loodusõpetuse tunnis õppisime mõisteid "elus loodus" ja "eluta loodus". Võrdlesime pildil inimest ja kivi. Inimesed toituvad, hingavad, kasvavad, liiguvad ja saavad järglasi. Järelikult kuuluvad nad elus looduse hulka. Kivid aga mitte, järelikult on nad eluta loodus. 

Samamoodi võrdlesime vesiroosi ja vett. Siit tegime järelduse, et loomad ja taimed on elus. Päike, õhk, vesi, kivid ja asjad on eluta.

 

Nüüd uurisime oma õpikupilte ja arutlesime nende üle:

Nüüd tegime väikese mängu, kus saime ka liikuda. Õpetajal olid klassi laiali jagatud "Jah-emotikon" ja "Ei-emotikon". Ning kes kahtleb oma vastuses, sai valida ka "Ei tea-emotikoni" vahel". Õpetaja hakkas esitama väiteid ja lapsed liikusid õige emotikoni juurde.

Näiteks: Karu on elus (jah). Laud on elus (ei). Sipelgad on elus (jah) jne. 

Aga vaidluseks läks väite juures "Kuivatatud lilled on elus". Siin jagunesid lapsed arvamuselt kaheks. Aga kui laps oskas oma arvamuse ära põhjendada, oli tal õigus. Tõsi on, et suvel kasvasid need lilled õpetaja peenras ja olid elus. Siis aga kuivatas õpetaja need ära ja nad muutusid elutuks, aga samas pudenes õitest seemneid ehk nendest saab külvata uued seemned =) Kas siis on elus loodus või ei =)

Nüüd täitsime töövihiku ülesandeid

Eesti keele tunnis sobitasime kokku lotot "Kes? või "Mis?"

Tahvlilolevad sõnad olid abiks töölehe harjutuse tegemiseks. Nüüd tegime ka ülejäänud ülesanded ära ning ühtlasi kordasime õpitud keelereegleid:

Mida teeb? lõpus käib -B. Õppisime ka kirjutama kirjatähte b ja just täna sobis see suurepäraselt ka meie keeleteemaga:

Kas number või arv?

Matemaatikatunni algul treenisime oma ajusid peastarvutamisega. Õpetaja näitas tehtekaarti ja õpilased oma arvukaartidega vastust. Kiiremad said tulla tahvlile pusletükke paika panema. Õigetest vastustest saime kokku autode pildi:

Nüüd tuletasime meelde mõiste "arv" ja "järgarv". Sobitasime paaristööd õiged arvsõnad lotoalusele. Kõige kiiremad olid Steffen ja Taavet. Pärast sai oma töö tahvlilt ka ärs kontrollida.

Tänane tund oli seotud ka eesti keelega. Tuletasime meelde tähestikku ja moodustasime tähtedest sõnu. Nüüd arutlesime üheskoos ja jõudsime järeldusele, et samamoodi on ka arvudega ehk siis numbritest moodustame arve. Numbrid on 0,1,2,3,4,5,6,7,8,9, millest võib moodustada lõpmata hulk erinevaid arve, näiteks 21, 32, 56 jne.

Õpetaja selgitas ka, et tegelikult kasutatakse sõna "number" väga tihti ka valesti. Näiteks Bingo lotos loositakse numbritega palle, aga tegelikult on pallidel peal hoopis arvud. Sama lugu on ka maja või korteri numbritega (tegelikult arvudega) =)

Vaatasime arvude ja numbrite kohta ka animatsiooni:

Seejärel täitsime koos töövihikuülesandeid:

Muinasjutt "Loomade talvekorter"

Kuulasime uut muinasjuttu "Loomade talvekorter". Muinasjutt pärineb raamatust "Eesti muinasjutte" ja muinasjuttu saad veelkord kuulata siit: MUINASJUTT "LOOMADE TALVEKORTER"

Pärast muinasjutu kuulamist täitis iga laps iseiseisvalt töölehte. Seejärel kontrollisime töö koos ära:

Muinasjutu abil õppisime ühe vanarahva tarkuse - ÜHTSUSES PEITUB JÕUD!

Õpikust leidsime muinasjutu lühendatud variandi. Õpetaja jagas igale lapsele osa. Nüüd õppis ja harjutas igaüks oma osa soravalt ja ilmekalt esitama. Seejärel lugesime muinasjuttu ka klassi ees: