Juba hommik algas toredate üllatustega. Neljanda klassi poisid pidasid õpetajaid meeles kauni lilleõiega. Õpetaja sai imeilusaid kaarte, lilli ja maiustusi - suur aitäh!
Algklassiperes on traditsiooniks saanud naistepäeva puhul tähistada tüdrukute päeva ja tüdrukute päeval viime alati läbi ka võistlusi. Nii kogunesimegi kolmanda tunni ajal võimlasse, kus õpetaja Kai viis läbi vahvad teatevõistlused:
Peale võistlusi oli ka väike tants =)
Klassis maiustasime pärast küpsiste ja kommidega ning meisterdasime naistepäeva kaarte.
Tunni algul pani õpetaja tahvlile kummalise pildi ja pildi ümber sõnakaardid. Laste ülesanne oli sõnad õppida lugema ja seejärel need hästi hoolega meelde jätta:
Õpetaja tõmbas ekraani alla ja võttis iga kord ühe sõna ära, lapsed pidid mõistatama, mis sõnad plehku panid ja kirjutama need paberile. Kõige tähelepanelikumad olid MARTTI, LEENE ja VILLIAM, kes märkasid, millised sõnad tahvlilt kadusid ja sõnad olid ka õigesti kirjutatud.
Nüüd läks lugu veelgi kummalisemaks, sest õpetaja kirjutas tahvlile sõna "kolikook" ja lapsed mõistatasid, mida see sõna võiks tähendada ja millest võiks kolikook tehtud olla. Nii valmis sõnast ka mõistekaart:
Et siiski teada saada, kes või mis see kolikook on, lugesime õpikust sellenimelist pala:
Nüüd selgus ka, mida see kolikook siis tähendab. Jutu tegelane kratt Kata mõtles ja kirjutas hoopis koolikokast, mitte kolikoogist =)
Jagasime tegelaskujud laste vahel ära ja igaüks harjutas oma osa lugemist. Seejärel lugesime pala ka klassi ees ning valisime välja kõige tublimad esinejad:
Et meiega selliseid apsusid ei juhtuks, nagu juhtus Kataga, asusime hoolega harjutama täishäälikute pikkust. Kõigepealt tuletasime täishäälikud meelde "Tähelaulu" lauldes:
Tegime üheskoos töölehel harjutust kolikoogi koostisainete kohta =)
Täitsime koos ka töövihikuharjutusi. Et sõnad ikka tõesti õigesti kirjutatud saaksid, "laotasime" häälikuid kehale ja kontrollisime häälikupikkuseid käemärkidega.
Tunni lõpus mängisime kordamiseks mängu "Kakskümmend küsimust". Kõige usinamad ja kiiremad vastajad küsimustele olid ADELE MARIE, MELANY ja MARTTI, Mäng "KAKSKÜMMEND KÜSIMUST"
Nagu ikka, nii ka seekord, alustasime tundi peastarvutamisega.
Õppisime paaris- ja paarituid arve. Algul näitas õpetaja tahvlil oma kindapaaride abil, kuidas tekivad paarisarvud ja paaritud arvud.
Seejärel tegime terve klassiga ühiselt praktilist tööd. Töö eesmärgiks oli harjutada meeskonnatööd ja tegema seda ilma rääkimata ja muidugi õppida selgeks paaris- ja paaritud arvud. Kõigepealt jagas õpetaja lastele arvukaardid ja lapsed reastusid vaikselt 1-21-ni. Seejärel andis õpetaja ülesande reastuda eraldi paarisarvudel ja paaritutel arvudel.
Pärast tööraamatus-töövihikus läksid ülesanded juba libedamalt.
Tunni algul lehitsesime oma õpikut ja tuletasime meelde lood, kus räägitakse vares Vaagust. Sobitasime vares Vaagu tegemised ka ajateljele:
Eesti keel on väga rikkalik keel ja ühte mõtet saame väljendada väga erinevate sõnadega. Ühises ajurünnakus valmis mõistekaart väljendi "kimbatuses olema" kohta:
Nüüd lugesime õpikust pala "Vares Vaak satub kimbatusse".
Ühises arutelus selgus, et Vares Vaak käitus väga mõtlematult, kui ta helistas ilmaasjata kiirabisse. Arutasime, miks nii ei tohi teha, ja lapsed oskasid väga kenasti selgitada, et samal ajal on võib-olla teistel inimestel abi väga vaja.
Nüüd jagas õpetaja lapsed kolmestesse rühmadesse, igaüks harjutas kõigepealt oma osa lugemist ja siis lugesime pala tegelastena ka klassi ees.
Kuna vares Vaak kipub tihti luiskama ja "luuletama", siis sobitasime kokku erinevaid vanasõnu valetamisest. Seejärel asetas iga rühm oma vanasõna ka tahvlile. Pärast mõtestasime lahti, mida need vanasõnad tähendavad:
