Tere taas, armas õpilane!
Täna saad sa tuttavaks krutskeid täis tüdrukuga, kelle nimi on Lota. Lota on vahva ning uudishimulik tegelane Astrid Lindgreni raamatust "Lärmisepa tänava lapsed". Kui sulle see katkend õpikus väga meeldib, võid lugeda läbi lausa terve raamatu.
Loodusõpetuse tunnis saad sa olla väike teadlane, kes uurib, millised esemed ujuvad vees ja millised mitte.
Kindel see, et teadlased peavad oskama ka hästi arvutada. Liitmise harjutamiseks saad meisterdada endale toreda arvutamise mängu.
Tunne õppimisest rõõmu ja hoia end tervena!
EESTI KEEL
MATEMAATIKA teemal "Liitmine 20-piires. Lahutamine arvust 16"
1. Tee töövihikust ära 54-55.
2. Siin on sulle üks mäng, kuidas saad harjutada liitmist.
Mängu meisterdamiseks on sul vaja ühte tühja munakarpi, paberit, vildikaid, liimi või tahvlinätsu, kahte mängunuppu.
Mängu tegemise õpetuse leiad siit:
LOODUSÕPETUS teemal "UJUB VÕI UPUB?"
Eelmises loodusõpetuse tunnis õppisid sa vedelas ja tahkes olekus olevaid asju. Said teada, et kui tahke ese muutub vedelaks on see sulamine (näiteks jää sulab veeks või śokolaad sulab kuuma ilmaga vedelaks). Vesi muutub külmumisel jääks.
Täna uurime samuti vett ja tahkeid asju, kuid hoopis teisiti. Nimelt katsetame täna, millised esemed ujuvad vees ja millised upuvad.
Teen sinu jaoks mõned katsed, mida sa võid kodus samuti järele proovida.
Panen vette ujuma plastmassist pudelikorgi. Kork jääb pinnale ujuma.
Metallist kirjaklamber vajub põhja, plastmassist kirjaklamber jääb ujuma.
Punane plastmassist nööp jääb ujuma, valge plastmassist nööp ja metallist nööp vajuvad põhja.
Metallraha vajub põhja.
Kivi vajub põhja.
Puidust tikk jääb veepinnale ujuma.
Tühi teeküünla tops jääb ujuma, teeküünal vajub põhja.
Miks see siis nii on, et osa esemeid vajuvad põhja ja osad jäävad pinnale ujuma?
Kui esemed on veest kergemad, siis nad ujuvad ja kui esemed on veest raskemad, siis vajuvad nad põhja.
Tee nüüd sina ka katseid. Töölehe leiad Stuudiumist.
Täida tööleht ära ja saada õpetaja meilile marju@kose.edu
Ootan ka toredaid fotosid sinu katsetamistest.
Täna saad sa tuttavaks krutskeid täis tüdrukuga, kelle nimi on Lota. Lota on vahva ning uudishimulik tegelane Astrid Lindgreni raamatust "Lärmisepa tänava lapsed". Kui sulle see katkend õpikus väga meeldib, võid lugeda läbi lausa terve raamatu.
Loodusõpetuse tunnis saad sa olla väike teadlane, kes uurib, millised esemed ujuvad vees ja millised mitte.
Kindel see, et teadlased peavad oskama ka hästi arvutada. Liitmise harjutamiseks saad meisterdada endale toreda arvutamise mängu.
Tunne õppimisest rõõmu ja hoia end tervena!
EESTI KEEL
1. Loe läbi õpikust pala "Lärmisepa tänava lapsed" lk 20 ja 22.
2. Täida töövihikus harjutus 1 lk 13.
1. Tee töövihikust ära 54-55.
2. Siin on sulle üks mäng, kuidas saad harjutada liitmist.
Mängu meisterdamiseks on sul vaja ühte tühja munakarpi, paberit, vildikaid, liimi või tahvlinätsu, kahte mängunuppu.
Mängu tegemise õpetuse leiad siit:
LOODUSÕPETUS teemal "UJUB VÕI UPUB?"
Eelmises loodusõpetuse tunnis õppisid sa vedelas ja tahkes olekus olevaid asju. Said teada, et kui tahke ese muutub vedelaks on see sulamine (näiteks jää sulab veeks või śokolaad sulab kuuma ilmaga vedelaks). Vesi muutub külmumisel jääks.
Täna uurime samuti vett ja tahkeid asju, kuid hoopis teisiti. Nimelt katsetame täna, millised esemed ujuvad vees ja millised upuvad.
Teen sinu jaoks mõned katsed, mida sa võid kodus samuti järele proovida.
Panen vette ujuma plastmassist pudelikorgi. Kork jääb pinnale ujuma.
Punane plastmassist nööp jääb ujuma, valge plastmassist nööp ja metallist nööp vajuvad põhja.
Kivi vajub põhja.
Puidust tikk jääb veepinnale ujuma.
Miks see siis nii on, et osa esemeid vajuvad põhja ja osad jäävad pinnale ujuma?
Kui esemed on veest kergemad, siis nad ujuvad ja kui esemed on veest raskemad, siis vajuvad nad põhja.
Tee nüüd sina ka katseid. Töölehe leiad Stuudiumist.
Täida tööleht ära ja saada õpetaja meilile marju@kose.edu
Ootan ka toredaid fotosid sinu katsetamistest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar