Kodukool. Üldõpetus teemal "Sipelgate elu"

Tere, armas õpilane!

Siin on sulle erinevad ülesanded sipelgate kohta. Sa saad ise valida, mis järjekorras sa neid teed ja kuidas oma tegevusi planeerid.
Toredat ja põnevat tegutsemist!

1. Teemasse sisseelamiseks kuula laulu "Pisikesed sipelgad teevad hoogsalt tööd":

2. Loe eesti keele õpikust läbi kaks toredat lugu sipelgatest.
Esimene lugu "Kuidas elavad väikesed sipelgad?" räägib sipelgate elust ja selle leiad õpikust leheküljelt 36.

Kindlasti uuri lähemalt ka sipelga välimust ja kehaosi leheküljel 37.

Teine lugu on natuke naljakas. Loo "Sipelgad" leiad õpikust leheküljelt 38.

3. Vaata videoid sipelgate tegutsemisest:

                                          

4. Nüüd harjuta arvutamist ja tuleta meelde tekstülesannete lahendamise etapid. Töölehe leiad Stuudiumist.
Võid saata töölehe TERA-sse või tee lahendatud töölehest foto ja saada õpetaja meilile marju@kose.edu.ee

5. Muinasjutu kuulamine on mõnus tegevus.
Siit saadki kuulata muinasjuttu "SIPELGAS JA SUHKUR"
(klõpsa lingile).

6. Vaata toredat multikat:

7. Ilus kevad on käes. Võta perega ette väike uurimisretk metsa, leia üks sipelgapesa ja vaatle sipelgate tegemisi. Vaatluse jaoks on sulle abiks tööleht, mille leiad Stuudiumist.
Võid saata töölehe TERA-sse või tee lahendatud töölehest foto ja saada õpetaja meilile marju@kose.edu.ee

8. Nüüd meisterdame koos ühe vahva sipelgapesa pildi. Pildi tegemise õpetuse leiad videost.
Kui sul kõiki neid videos olevaid vahendeid ei ole, siis võid julgelt teha kodus leiduvatest materjalidest. tee oma tööst foto ja saada õpetaja meilile marju@kose.edu.ee

9. Kui tahad rohkem teada saada sipelgate kohta soovitan sul lugeda neid vahvaid raamatuid!

Sipelgad ei ole lihtsalt ühed tillukesed putukad, kes kibekiirelt oma radadel sibavad. Nad on ka osavad ehitajad, kanged jõumehed, julged karjused! Kas tahad teada, milline on sipelgate kehaehitus, mis keeles nad suhtlevad, mitu kambrit on sipelgate majas ja kuhu nad ometi kogu aeg kiirustavad? Kas soovid saada jälile saladusele, kust on pärit väikese sipelga jõud, ning välja uurida, kuidas kulgeb sipelgapere elu? Siis loe seda raamatut!

Noor sipelgaema rajas päikeselisele metsalagendikule uue sipelgapesa. Tema pesakuhil aina kerkib ja kerkib, sest kõik sipelgad töötavad innustunult üheskoos. Igal neist on oma ülesanne. Vahel juhtub aga mõndagi hämmastavat: näiteks hiilib pessa laisk põrnikas ja katsetab sipelgate peal tõeliselt kavalat trikki …Südamlik lugu räägib elust sipelgapesas ning annab palju uusi teadmisi.

                                                                  

Esimeses loos näeb ta oma ema, sipelgakuningannat, ja kuuleb huvitavaid asju sipelgate elu kohta. Järgmistes lugudes kohtab ta erinevaid metsaelanikke – ämblikku, sisalikku, rohutirtsu, jaaniussi ja röövikut – ja õpib tundma elust kihavat metsa. Vahvatest juttudest koguvad lapsed uusi teadmisi looduse ja loomade kohta.

Luulevormis raamat sipelgas Reedast:

Kodukool. Teema "Televiisorit on kerge koristada"

Tere, armas õpilane!

Siin on sulle tänased õppeülesanded:
 EESTI KEEL:
1. Loe vanast eesti keele õpikust lk 122 vahvat lugu "Televiisorit on kerge koristada":

2. Nüüd tuletame meelde sulghäälikud (g, b, d, k, p, t). Jutukese pealkirjas on lausa kolm sulghäälikuga algavat sõna - televiisorit, kerge, koristada.

Täna õpime koos selgeks, et tavaliselt on eesti keeles sõna algul K, P, T. 
Mõnikord on küll ka g, b, d, kuid need sõnad on siis laenatud teistest keeltest. Näiteks buss, diivan, garderoob.

3. Täida nüüd töövihikust ära lk 20.

MATEMAATIKA:

1. Matemaatikas jätkame kella õppimist. Et sa kellaaegadest paremini aru saaksid, siis uuri kõigepealt töövihikust lehekülg 66-67, kuidas tekib veerand, pool ja kolmveerand.

2. Seejärel uuri skeemi leheküljel 68.

3. Harjuta kellaaegu siin:
(klõpsa lingile)
"KELL (veerand, pool, kolmveerand)

4. Harjuta kellatundmist oma kellamaketiga.

Kodukool. Teema "Kell"

Tere taas, armas õpilane!
Vaheaeg ongi möödas ja asume taas koos õppima.

1. Loe töölehelt läbi luuletus "Mida kell näitab?" 
    Loe töölehelt läbi jutuke "Kell, meie ajanäitaja".
    Töölehe leiad Stuudiumist.

2. Nüüd õpime koos kella. Vaata videot:

3. Täida matemaatika töövihikust lehekülg 62-63.

4. Meisterda endale kella õppimiseks kell:

Armas MIRTEL! Palju õnne sünnipäevaks!

Soovivad klassikaaslased, õpetaja Marju ja õpetaja Astrida.

Kodukool. Üldõpetus teemal "Aasta, kuu, nädal"

Tere, armas sõber! 

Kõigepealt loe mõistatust ja nuputa, millest me täna räägime.

Seitse venda edasi

rühivad kõik sedasi,

et ei taba teineteist.

Keda tunned sina neist?

Täna räägime nädalapäevadest. Loe läbi jutuke "Öö ja päev". Jutukese leiad Stuudiumist TERA keskkonnast:

Nüüd tee matemaatika töövihikust ära lehekülg 60.

Tee oma aprillivaheaja kalender. Kirjuta kalendrisse, mida sa tahaksid koolivaheajal teha. Muidugi pead arvestama sellega, et kahjuks sõpradega koos õues mängida ei saa ja tuleb täita kõiki ohutusreegleid seoses koroonaviirusega. 

Kalendri leiad matemaatika töövihikust lk 61.

Vajadusel lõpeta oma pooleliolevaid töid.
                                     MÕNUSAT VAHEAEGA!

Siit maailmast lahkudes

saavad lastest taevas inglid...

Seni elavad nad 

meie meeltes ja mõtetes

kuni kohtume kord 

teispool silmapiiri...

Eilset päeva varjutas kurb uudis. Meie suurt kooliõde ja toredat kaaslast Ketriini ei ole enam meie seas.

                                                Sügav kaastunne vanematele ja lähedastele!

Täna hommikul kell 10.00 toimub leinaseisak, kus langetame pea ja meenutame koos veedetud hetki. Leinaseisaku alguses helisevad ka Kose Kiriku leinakellad. Hoiame ja toetame üksteist selles raskes hetkes

Kodukool. Üldõpetus teemal "Päev ja öö"

Tere taas, armas õpilane!

Ka täna räägime ajast. Eilses tunnis tuletasime meelde aastaajad ja kuude nimetused. Täna räägime päevast ja ööst.

Vaata videot, kuidas Maa tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje. Maa teeb ühe pöörde ümber iseenda ühe ööpäevaga ehk 24 tunniga. Sellel Maa küljel, mis on Päikese poole, on päev ja teisel pool on samal ajal öö.

Uuri oma matemaatika töövihikust lehekülge 56 ja täida ülesanne 2.

                                               

Kindlasti oled märganud, et suvel on päevad valgemad ja pikemad kui talvel. Tee matemaatika töövihikust ülesanne 3 lk 57.

Õpetajat rõõmustab alati kui õpilasel tekib mõne asja kohta suur huvi. Deannal tekkis küsimus, et kust me teame, millal algab hommik ja millal algab lõuna :) Nii ei jäänud Deanna ootama õpitundi, vaid uuris ise perega maakera ja Päikese liikumist ning vaatas videoid. Ta jälgis Päikese liikumist ehk kui kaua kestab päev ja koostas selle kohta sellise toreda joonise:

Nüüd tee loodusõpetuse töövihikust ära vahva lõikamise-kleepimise ülesanne leheküljel 30. Tee oma ülesandest pilt ja saada õpetajale.

Kuula muinasjuttu (klõpsa)  "Kuidas päev ja öö sündisid"

Loe jutukest "Öö ja päev". Jutukese leiad Stuudiumist TERA keskkonnast:

Meisterda ka endale pilt "Päev ja öö". Oma töös võid kasutada neid materjale, mis on sul kodus olemas. Oma pildist tee foto ja saada õpetajale.

Armas HARALD! Palju õnne sünnipäevaks!

Soovivad klassikaaslased, õpetaja Marju ja õpetaja Astrida.

Kodukool. Üldõpetus teemal "Aeg"

Tere, armas õpilane!

Tänasesse teemasse sisseelamiseks kuula laulu "Aeg":

Mõistata:
Üks puu, 12 haru, igal harul 4 pesa, igas pesas 7 muna, igal munal oma nimi?

Arvasid õigesti, et see on aasta, aastaajad ja nädalapäevad.
Uuri nüüd tähelepanelikult seda plakatit:

Tuletame koos meelde aastaajad ja kuude nimetused:

Kuude nimetusi saad harjutada siit: (klõpsa)

"KUUDE NIMED"

"KUUDE NIMED" 2

"KUUDE NIMED" 3

Deanna tegi endale kuude õppimiseks vahva mängu. Sina võid samuti teha.

Loe läbi jutuke "Kalender". Jutukese leiad Stuudiumist TERA keskkonnast:

Täida matemaatika töövihikus ära ülesanne 2, 3, 4 lk 58.

Kodukool. Teema "Maias jänku Juss"

Tere, armas sõber!

EESTI KEEL: 
Eilses tunnis õppisime I ja J reegleid. Tuletame need koos meelde:

1. Kontrolli oma eilsed töövihiku harjutused ära siit:

2. Loe töölehelt jutukest. Töölehe leiad Stuudiumist TERA keskkonnast.

3. Kirjuta jutt ilusa käekirjaga vihikusse.

4. Nüüd loe hoolikalt ülesanded läbi:
1) Kirjuta punasega üle i tähed sõna algul.

2) Kirjuta sinisega üle j tähed sõna algul. Vaata, kas tegid õigesti:

3) Kirjuta rohelisega üle b tähed, kui sõna kohta saame küsida "mida teeb".
 
4) Kirjuta pruuniga üle -vad lõpp, kui sõna kohta saame küsida "mida teevad". Kontrolli oma tööd:

5) Kontrolli, kas lause algab suure tähega ja lõpeb punktiga.
    Kontrolli, kas nimed algavad suure tähega.

MATEMAATIKA:
Harjuta 20 piires liitmist ja lahutamist. Mängi oma vahvaid arvutusmänge.

Kodukool. Teema "Sõbrad I ja J"

Tere taas, armas sõber!
Pühad on möödas ja taas aeg hakata õppetükke tegema.
Eelmisel nädalal oli põhitegelaseks JÄNES. Kuulasime temast muinasjuttu ja täitsime töölehte. Kunstiõpetuses joonistasid-meisterdasid pühadeks vahva MUNAJÄNESE pildi.
Ka tänastest sinu tegemistest tahab jänes osa saada.

EESTI KEEL:
1. Loe vanast õpikust lk 129  läbi kaks vahvat pala "Siili turtsumine" ja "Jänese hüppamine"

2. Tuleta meelde J reegli salm:

3. Uuri oma uuest eesti keele õpikust lk 29, millal kirjutame sõna algusesse J ja millal I.

4. Täida töövihikust:
    - harjutus 1 ja 2 lk 16;
    - harjutus 2 ja 3 lk 18.
  Homsesse tundi panen töövihiku harjutuste vastused üles. Siis saad oma tööd ise kontrollida.

ÕPPEMÄNGUD "I ja J sõnas"
(klõpsa lingile)
MÄNG 1
MÄNG 2

MATEMAATIKA:
Harjuta 20 piires liitmist ja lahutamist. Mängi oma vahvaid arvutusmänge.