Juba oktoobrist saadik hakkasime seda teemat uurima ja õppima. Vahepeal nautisime jõule ja pikka vaheaega. Nüüd oli just õige aeg teema uuesti üle korrata.
Kõigepealt nuputasime anagramme ja tuletasime meelde mõisted:
Nii jõudsime gloobuse kordamise juurde. Vaatasime slaide ja vaikselt hakkaski kõik meenuma....=)
Kordasime mandreid ....
....maailmajagusid
ning ookeane:
Gloobust ja mandreid õppides panime tähele, et üle poole maakerast on kaetud veega. Muinasjuttu "Vanaema Ookeani sünnipäev" lugedes saime teada, miks võidi meredele panna sellised kummalised nimed nagu Kollane meri, Punane meri ja Must meri.
Koostasime pala kohta kavapunktid, mis olid abiks pala jutustamisel:
Kõik me oleme tundnud, et merevesi on soolane. Aga miks ta on soolane? Seda saime teada slaidiprogrammi vaadates.
Aga ka muinasjuttudes ja lauludes on kirjutatud sellest, miks merevesi on soolane. 2. klassi õpilane Elbe Reiter (Pärnu Vanalinna Põhikool) koostas slaidiprogrammi "Miks merevesi on soolane?" just nimelt muinasjuttude ja rahvalaulu põhjal:
Kuulasime näitleja Aarne Üksküla loetud jaapani muinasjuttu "Miks merevesi on soolane" ja tegime selle põhjal kuulamisülesannet.
Seda muinasjuttu saad veelkord kuulata siit: muinasjutt "MIKS MEREVESI ON SOOLANE"
Tegime ka ise katse merevee soolasuse kohta. Selleks tuleb võtta pooleliitrine purk ning panna sinna veerand supilusikatäit soola ning hästi segamini segada. Sellise soolasusega on vesi Läänemeres.
Lisada nüüd samasse purki veel 1,5 supilusikatäit soola, segada ja maitsta uuesti. Sellise soolasusega on vesi ookeanides. Saime katse tulemusena teada, et Läänemere vesi on tunduvalt magedam kui ookeanides olev vesi. Kuna suud olid nüüd hästi soolased, sõime kohe kommi peale =)
Vesi on ikka inimesi paelunud. Kunstitunnis maalisime akvarellidega ookeanid. Et merevesi on soolane, oli meil juba selge. Nõnda said ka meie pildid "soolaseks". Nimelt puistasime oma märgadele akvarelltöödele peale soola. Sool imeb endasse üleliigse vee ja tekitab põnevaid mustreid ja "veemulle". Seejärel kujundasime ajakirjadest-kalendritest saadud materjalidega imeilusad merepõhjad.
Et kordamine on tarkuse ema, siis kordasime ka meie kogu õpitu uuesti üle kirjamängu mängides:
Kõigepealt nuputasime anagramme ja tuletasime meelde mõisted:
Kordasime mandreid ....
....maailmajagusid
Gloobust ja mandreid õppides panime tähele, et üle poole maakerast on kaetud veega. Muinasjuttu "Vanaema Ookeani sünnipäev" lugedes saime teada, miks võidi meredele panna sellised kummalised nimed nagu Kollane meri, Punane meri ja Must meri.
Koostasime pala kohta kavapunktid, mis olid abiks pala jutustamisel:
Kõik me oleme tundnud, et merevesi on soolane. Aga miks ta on soolane? Seda saime teada slaidiprogrammi vaadates.
Aga ka muinasjuttudes ja lauludes on kirjutatud sellest, miks merevesi on soolane. 2. klassi õpilane Elbe Reiter (Pärnu Vanalinna Põhikool) koostas slaidiprogrammi "Miks merevesi on soolane?" just nimelt muinasjuttude ja rahvalaulu põhjal:
Kuulasime näitleja Aarne Üksküla loetud jaapani muinasjuttu "Miks merevesi on soolane" ja tegime selle põhjal kuulamisülesannet.
Seda muinasjuttu saad veelkord kuulata siit: muinasjutt "MIKS MEREVESI ON SOOLANE"
Tegime ka ise katse merevee soolasuse kohta. Selleks tuleb võtta pooleliitrine purk ning panna sinna veerand supilusikatäit soola ning hästi segamini segada. Sellise soolasusega on vesi Läänemeres.
Lisada nüüd samasse purki veel 1,5 supilusikatäit soola, segada ja maitsta uuesti. Sellise soolasusega on vesi ookeanides. Saime katse tulemusena teada, et Läänemere vesi on tunduvalt magedam kui ookeanides olev vesi. Kuna suud olid nüüd hästi soolased, sõime kohe kommi peale =)
Vesi on ikka inimesi paelunud. Kunstitunnis maalisime akvarellidega ookeanid. Et merevesi on soolane, oli meil juba selge. Nõnda said ka meie pildid "soolaseks". Nimelt puistasime oma märgadele akvarelltöödele peale soola. Sool imeb endasse üleliigse vee ja tekitab põnevaid mustreid ja "veemulle". Seejärel kujundasime ajakirjadest-kalendritest saadud materjalidega imeilusad merepõhjad.
Et kordamine on tarkuse ema, siis kordasime ka meie kogu õpitu uuesti üle kirjamängu mängides:
Kolmapäevaseks hindeliseks tööks oleme nüüd valmis =)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar