Käisime põneval õppekäigul

Mõnikord on väga vahva õppida väljaspool klassiruumi. Kuna PRIA projekti toel saame koolis piima juua ja piimatooteid süüa, siis oligi meie üks õppekäigu sihtpunkt Imavere Piimamuuseum.
Muuseumisse sisenedes pidime fuajees veidi aega ootama, sest kedagi polnud meid vastu võtmas. Selgus, et tavaliselt tulevad õpilased sinna suure lärmiga ja neid on kaugele kuulda, aga meie oskasime olla nõnda vaikselt, et nad ei märganudki meie saabumist =)
Kogunesime väikesesse saali, kus Piima-Tiina (nii ta meid palus end kutsuda) jutustas meile Imavere meierei ajaloost. Samal ajal saime vaadata ka filmi. Muuseumisse olid välja pandud erinevad piimatoodete pakendid. Õpetajal läks süda soojaks leides oma lapsepõlve lemmikud - kohupiimapastatopsid. Eriti maitses õpetajale "Lumivalgekese" kohupiim. Vanaemad-vanaisad tunnevad piltidelt kindlasti ära piimapudelid ja tinapaberist korgid. Ka hapukoor villiti väikestesse purkidesse. Piima pakiti ka papist tetraeedri pakenditesse.

                                      

Uurisime, kuidas töötas koorelahutajamasin:

                                             
                                                                      Lüpsimasin:

Piima vastuvõturuumis kehastus Regmar ümber talunikuks, kes varahommikul tõi meiereisse piima. Juba tühjad piimanõud olid päris rasked, mis siis veel täis piimanõudest rääkida. Piimalaboris vaadati, kas piim on ikka valge, külm ja piimast võeti ka proove. Taskus pidi talumehel olema piimapass, kuhu pandi kõik need tähtsad andmed kirja.

Piimast valmistati meiereis ka juustu. Juustu segati tohutu suurtes nõudes:

Edasi suundusime kööki, panime ette põlled, pähe mütsid ja pesime hoolikalt käed puhtaks, sest toidutegemisel on puhtus väga oluline! Piima-Tiina jagas igale lapsele postkaarditükikese ja nende abil leidis iga laps endale rühma, kellega koos hakata jäätist (tegelikult õige nimega "parfeed") valmistama. Tegelikult on parfee palju maitsvam ja rammusam kui jäätis. Kõigepealt klopitakse vahukoor vahtu. Vahukoor peab olema nii vahtu löödud, et kui kauss tagurpidi keerata, ei kuku sisu välja. Nii me ka tegime! Seejärel lisatakse sinna kondenspiim. Lisaks võib panna erinevaid maitseaineid või ka marju. Meie lapsed tegid nii vanilliparfeed kui karamelliparfeed.
Küsimus lastevanematele: kas te pildilt oma lapse tunnete ära?

Jäätis rändas nüüd sügavkülma, et seda saaksid järgmisel päeval maitsta meie paralleelklassi õpilased. Meie asusime ise maiustama Jüri Gümnaasiumi õpilaste tehtud jäätisega. Usun, et see oli sama hea kui meie tehtud =) Mõni laps sõi lausa kolm portsjonit!!

Piimandusmuuseumist saime igale lapsele kaasa ka vahva raamatu, kus saab värvida ja nuputada. Kellel koolis tööülesanded valmis, saavad raamatuülesandeid täita.

Piimandusmuuseumist rändasime edasi Võhma Valguse Vabrikusse. Vabriku omanik, kes rahvuselt on küll śveitslane, aga räägib imehead eesti keelt, tutvustas meile küünlategemise nippe ning pikkis oma jutu vahele kogu aeg vahvaid naljalugusid. Tema naljad olid nii peened, et nii mõnigi laps ei saanud nendest naljadest aru, aga kes sai, see muheles mõnuga =) Tema Eestisse tulemise lugu saab lugeda SIIT:
Seejärel asusime ise küünlaid valama. Igaüks sai oma küünla kaunistada ära värviliste vahatükikestega:

Meile näidati ka salatuba, kus valmivad imeilusad kaardid ja maalitud küünlad. Võlutuppa sisenemiseks pidime laulma laulu "Põdra maja":

Sellest toast ei tahtnud õpetaja üldse välja tullagi, sest nii palju oli, mida kõike vaadata ja imetleda:

Ekskursiooni lõppedes olid meie endi tehtud küünlad juba piisavalt tahkunud ning  ära pakitud. Kel kodunt taskuraha kaasa antud, said teha väikeseid ostusid vabriku käsitööpoekesest.
Õues sai uudistada armsaid küülikuid. Liselle sõbrunes lausa kahe armsa loomakesega:

Täna meenutasime klassis oma reisimuljeid ja lastele väga meie õppekäik meeldis. Õpetajal omakorda  oli põhjust rõõmustada väga hästi käituvate laste üle!