Õppisime kompassi tundma

Tänase üldõpetuse teema oli "Kompass". Kõigepealt joonistas õpetaja tahvlile põhiilmakaared ja me arutlesime, kus ja milliste ametite juures võiks ilmakaari vaja minna.
Nüüd lugesime katkendit raamatust "Maari suvi" (meie lugesime seda raamatust "Kodulugu 1, 2.osa").
«Maari suvi» on kaasahaarav jutustus ühe tüdruku suvest maal toimeka vanaema ja teadmishimulise vanaisa juures. Raamatu esimeses osas saab Maari lähemalt tuttavaks mesilaste elukorraldusega, teises osas elab kaasa sipelgate tegemistele. Tüdruku avastusi looduses saadavad põnevad ja imepärased seiklused.

Seejärel luges õpetaja ette veel ühe loo sellest raamatust ning lapsed täitsid jutukese kohta kuulamisülesannet eesti keele töövihikusse. Pärast kontrollisime oma töö ühiselt ära:

Saime jutukesest teada, et kui kompassi kaasas ei ole, saab loodusemärkide järgi ka põhja-lõuna suunda määrata. Selles jutus siin õpetas vanaisa põhja suunda määrama kivi järgi.  Aga on ka teisi märke, mida tähele panna: (allikas: Naiskodukaitse kodulehekülg 

http://www.naiskodukaitse.ee/Ilmakaarte_maaramine_ning_liikumine_ilma_kompassita_1223)
1. Sammal ja samblikud kasvavad puude, kivide ja kändude põhjaküljel. Kui sammal kasvab kogu puutüvel, siis põhjaküljel on teda rohkem.
2. Puude koor on põhjaküljel paksem ja krobelisem, eriti hästi hakkab see silma vanadel lehtpuudel. 3. Kevadel kasvab metsalagendike põhjaservas ja üksikute puude, kivide lõunakülgedel tihedam rohi. 4. Sipelgapesa asub üldjuhul lähedase puu või kännu lõunaküljel, pesa lõunakülg on harilikult laugem kui põhjakülg.
5. Küngaste lõunanõlvalt sulab lumi kiiremini ära.
6. Suurte metsade sihid on üldjuhul põhja-lõuna või ida-lääne suunalised, kvartalid aga nummerdatakse läänest itta.
7. Vene õigeusu kiriku risti alumise põikpuu kõrgem ots on suunatud põhja. Nii Luteri kui ka vene kirikutel on peatorn harilikult kiriku läänepoolses, altar aga idapoolses otsas.

Uurisime ja lugesime loodusõpetuse õpikust kompassi kohta ja õpetaja näitas, kuidas kompassi kasutada:

Vaatasime erinevaid pilte kompassidest:

Laevakompass

Laevakompass

Lennukikompass

Nüüd meisterdas õpetaja kolm erinevat kompassi. Põhikomponendid olid alustass veega, nõel ja magnet. Kõigepealt tuleb magnetiga nõela hõõruda ühes suunas umbes 10-15 sekundit. Esimeses katses torkas õpetaja magnetiseeritud nõela läbi plastkorgi (parem oleks veinipudeli kork) ja asetas siis vee peale. Mõne aja pärast näitab nõel põhja-lõuna suunda.

Teises katses toimis õpetaja samamoodi, kuid asetas nõela paberile. Kuna paber imab vett, siis katse nii täpne ei olnud, aga näitas enam-vähem õiget suunda:

Kolmandas katses kinnitas õpetaja nõela teibiga puulaastu külge. Ka see katse ülitäpne ei olnud, aga toimis enam-vähem:

Ühe katse tegi õpetaja veel. Nimelt näitas ta, mis juhtub, kui kompassi lähedale satub magnet - kompass satub täitsa segadusse =)

Tunni lõpus jõudsime oma teadmised kirja panna ka loodusõpetuse töövihikusse.