Kes on need kevadekuulutajad?

Saada õige vastus õpetaja meilile aadressil  marju@kose.edu.ee. Kolme kõige kiiremat õigesti vastajat ootab esmaspäeval auhind!

Toredaid munadepühi!

Etluskonkurss

Täna toimus 1.-3. klasside koolisisene etluskonkurss teemal "Minu Eesti". Meie klassist osalesid Heleri, Elise Helene, Luise Susanna, Andre ja Regmar. Kõik lapsed esinesid väga tublilt ja andsid endast parima. Õpetajal oli sellest suur rõõm. Aga kahjuks saame maakondlikule etluskonkursile saata igast lennust vaid ühe õpilase. Seega oli źüriil raske ja vastutusrikas töö. Źürii liikmeteks olid Kose raamatukogutöötaja Liia, kooli raamatukogutöötaja Sirje ja kooli huvijuht Katrin.
Esimestest klassidest oli võitja KRISTIINA, teistest klassidest LOTTE ja kolmandatest klassidest meie REGMAR.

Enne etluskonkurssi tegime väikese peaproovi klassis. Kahjuks õpetaja filmimise oskused uue kaameraga vajavad veel harjutamist ja seetõttu on videod udused, aga pildist tähtsam on ju luuletuste kuulamine =)

Sel ajal, kui źürii läks arutama ja otsuseid tegema, jagasime emakeelepäeva kiituskirju. Kolmandad klassid võistlesid funktsionaalses lugemises ja meie klassi tublimad said tunnustatud (pildilt puudub Adeele):

Õppisime kompassi tundma

Tänase üldõpetuse teema oli "Kompass". Kõigepealt joonistas õpetaja tahvlile põhiilmakaared ja me arutlesime, kus ja milliste ametite juures võiks ilmakaari vaja minna.
Nüüd lugesime katkendit raamatust "Maari suvi" (meie lugesime seda raamatust "Kodulugu 1, 2.osa").
«Maari suvi» on kaasahaarav jutustus ühe tüdruku suvest maal toimeka vanaema ja teadmishimulise vanaisa juures. Raamatu esimeses osas saab Maari lähemalt tuttavaks mesilaste elukorraldusega, teises osas elab kaasa sipelgate tegemistele. Tüdruku avastusi looduses saadavad põnevad ja imepärased seiklused.

Seejärel luges õpetaja ette veel ühe loo sellest raamatust ning lapsed täitsid jutukese kohta kuulamisülesannet eesti keele töövihikusse. Pärast kontrollisime oma töö ühiselt ära:

Saime jutukesest teada, et kui kompassi kaasas ei ole, saab loodusemärkide järgi ka põhja-lõuna suunda määrata. Selles jutus siin õpetas vanaisa põhja suunda määrama kivi järgi.  Aga on ka teisi märke, mida tähele panna: (allikas: Naiskodukaitse kodulehekülg 

http://www.naiskodukaitse.ee/Ilmakaarte_maaramine_ning_liikumine_ilma_kompassita_1223)
1. Sammal ja samblikud kasvavad puude, kivide ja kändude põhjaküljel. Kui sammal kasvab kogu puutüvel, siis põhjaküljel on teda rohkem.
2. Puude koor on põhjaküljel paksem ja krobelisem, eriti hästi hakkab see silma vanadel lehtpuudel. 3. Kevadel kasvab metsalagendike põhjaservas ja üksikute puude, kivide lõunakülgedel tihedam rohi. 4. Sipelgapesa asub üldjuhul lähedase puu või kännu lõunaküljel, pesa lõunakülg on harilikult laugem kui põhjakülg.
5. Küngaste lõunanõlvalt sulab lumi kiiremini ära.
6. Suurte metsade sihid on üldjuhul põhja-lõuna või ida-lääne suunalised, kvartalid aga nummerdatakse läänest itta.
7. Vene õigeusu kiriku risti alumise põikpuu kõrgem ots on suunatud põhja. Nii Luteri kui ka vene kirikutel on peatorn harilikult kiriku läänepoolses, altar aga idapoolses otsas.

Uurisime ja lugesime loodusõpetuse õpikust kompassi kohta ja õpetaja näitas, kuidas kompassi kasutada:

Vaatasime erinevaid pilte kompassidest:

Laevakompass

Laevakompass

Lennukikompass

Nüüd meisterdas õpetaja kolm erinevat kompassi. Põhikomponendid olid alustass veega, nõel ja magnet. Kõigepealt tuleb magnetiga nõela hõõruda ühes suunas umbes 10-15 sekundit. Esimeses katses torkas õpetaja magnetiseeritud nõela läbi plastkorgi (parem oleks veinipudeli kork) ja asetas siis vee peale. Mõne aja pärast näitab nõel põhja-lõuna suunda.

Teises katses toimis õpetaja samamoodi, kuid asetas nõela paberile. Kuna paber imab vett, siis katse nii täpne ei olnud, aga näitas enam-vähem õiget suunda:

Kolmandas katses kinnitas õpetaja nõela teibiga puulaastu külge. Ka see katse ülitäpne ei olnud, aga toimis enam-vähem:

Ühe katse tegi õpetaja veel. Nimelt näitas ta, mis juhtub, kui kompassi lähedale satub magnet - kompass satub täitsa segadusse =)

Tunni lõpus jõudsime oma teadmised kirja panna ka loodusõpetuse töövihikusse.

Delfiinid

Eelmise nädala teema "Hülged" juurest jõudsime teiste toredate veeolevuste - delfiinide juurde. Rääkisime delfiinide elust, vaatasime pilte ning videoid ja täitsime töölehte.

Kunstitunnis valmisid toredad pildid lõbusatest delfiinidest.
Videoid saad veelkord vaadata siit:
Video "KUIDAS DELFIINIDEGA RAVITAKSE PUUETEGA LAPSI"
Video "DELFIINIDE SHOW"

"Delfiinide" töös valmis kõigepealt taust. Mere tegime guaśiga śvammitrükis. Taeva maalisime akvarellidega. Veepritsmed pritsisime valge akrüüliga ja hambaharjaga. Seejärel joonistasime delfiinid, värvisime need viltpliiatsitega, lõikasime välja ja kleepisime oma pildile. Meie pildid tulid välja sellised:

Algas uus nädal

On taas kätte jõudnud esmaspäev ja hommikuringis jagasime oma nädalavahetuse muljeid:

 Hanna Alviine osales mudelautode võistlusel. Rõõmustasime koos Hannaga tema toreda 3. koha üle! Palju õnne!

Iga nädala algul vaatame tagasi eelmisele nädalale ning arutleme, mis õnnestus ja mis oleks võinud paremini minna.  Kuna eelmise nädala suuremateks probleemideks olid mahaununenud õppevahendid, lärmakad tunnialgused ja ebaviisakas käitumine rütmikatundides, siis vastavalt sellele seadsid lapsed klassile just sellised ühised nädala eesmärgid:

Mosaiik-kollaaźid

Taaskord kasutasime oma töödes vanu ajakirju, kalendreid ja ajalehti. Kõigepealt valisime endale ühe pildi, mille kleepisime töö alusele. Nüüd otsisime pildiga sobivates toonides pabereid ning kleepisime need aluspaberile.
Et asi selgem oleks, meisterdas õpetaja lastele näidiseks kaks tööd. Vasakul pool kasutas õpetaja soojades toonides värve, paremal pool aga külmi toone:

Laste tööd õnnestusid ka väga hästi (tööde suurendamiseks klõpsa pildile):