Saime tuttavaks J tähe tegelase jänes Jukiga. Nagu ikka, mõtlesime ka seekord pildi kohta sõnu ja laste sõnavara on muutunud juba nii rikkalikuks, et tublimad koostavad lausa lauseid:
Seejärel vaatasime, kus asub J täht tähestikus ning millises tähemajas. Saime teada, et J on suluta kaashäälik ning ta võib olla kas lühike (näiteks: maja) või ülipikk (näiteks: läksin majja).
Nüüd otsisime aabitsast üles J tähe lehekülje, uurisime aabitsa illustratsioone ning püüdsime ära arvata, kes on selle loo tegelased, millest on selles loos juttu ja millega võiks lugu lõppeda. Siis luges õpetaja loo ilmekalt ette. Jutukeses oli päris mitu sõna, mis vajasid selgitamist:
Lapsed lugesid lugu omaette, õpetaja käis klassis ringi ning kuulas iga lapse lugemist. Nüüd oli Juki lugu selge ja me arutasime, mis Jukiga juhtus. Selgus, et Juki ei kuulanud ema sõna, sõi talvel palju jäätist ning muutus seetõttu jääkujuks. Õnneks andis Juki ema Jukile kuuma teed ja Jukist sai jälle asja. Rääkisime lastega jonnimisest ning arutasime, kas jonniga saavutavad nad oma tahtmist. Selgus, et tavaliselt mitte. Õpetaja andis lastele ühe salanipi, kuidas oma soove ellu viia ilma jonnita, aga see jäägu siinkohal saladuseks =).
Lugesime teemakohast luuletust jänesest ja jonnimisest. Kuulasime ka õpetlikku laulu "Jorupilli jonn", kus lauldi, et jonnipunni ei taha keegi tuppa lasta.
Kuna olime üsna kaua suutnud vagusi paigal püsida, siis tegime väikese kehalise pausina külmakujusid ja jonnikujusid:
Töövihikus olid vahvad harjutused Juki tegemiste kohta. Pärast sai oma tööd ka tahvlilt kontrollida:
Jukiga olime nüüd nii läbi ja lõhki tuttavad, et oskasime tema kohta koostada tahvlile ühiselt mõistekaardi. Aga see tuli meil paraku mitte eriti heade omadustega. Seetõttu pakkusime välja teise tegelase, keda võiksime iseloomustada rõõmsamate sõnadega. Anna oli just selleks sobiv tegelane:
Kunstitunnis õppisime joonistama jänest. Vaatasime videot, seda saad veelkord vaadata SIIT: VIDEO
Õpetajal oli tahvli peal veel mitu õpetust, kuidas jänest joonistada. Nüüd sai igaüks valida endale sobiva:
Töövahenditeks olid seekord vildikad ning seetõttu jagas õpetaja lastele töö tegemiseks vildikapaberid. Töös kasutasime uut tehnikat - täpitehnikat. Siin oli olulisel kohal puhtus ja täpsus ning rahulik keskendumine tööle. Kes tegi tööd kärsitult ja kiirustades, sellel on see ka näha töö tulemuses.
Meie täpitehnikas jänesed:
Nüüd otsisime aabitsast üles J tähe lehekülje, uurisime aabitsa illustratsioone ning püüdsime ära arvata, kes on selle loo tegelased, millest on selles loos juttu ja millega võiks lugu lõppeda. Siis luges õpetaja loo ilmekalt ette. Jutukeses oli päris mitu sõna, mis vajasid selgitamist:
Lugesime teemakohast luuletust jänesest ja jonnimisest. Kuulasime ka õpetlikku laulu "Jorupilli jonn", kus lauldi, et jonnipunni ei taha keegi tuppa lasta.
Kuna olime üsna kaua suutnud vagusi paigal püsida, siis tegime väikese kehalise pausina külmakujusid ja jonnikujusid:
Jukiga olime nüüd nii läbi ja lõhki tuttavad, et oskasime tema kohta koostada tahvlile ühiselt mõistekaardi. Aga see tuli meil paraku mitte eriti heade omadustega. Seetõttu pakkusime välja teise tegelase, keda võiksime iseloomustada rõõmsamate sõnadega. Anna oli just selleks sobiv tegelane:
Õpetajal oli tahvli peal veel mitu õpetust, kuidas jänest joonistada. Nüüd sai igaüks valida endale sobiva:
Meie täpitehnikas jänesed:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar