Legend "Miks Tallinn iial valmis ei saa"

Ühe tuntud legendi järgi tuleb igal sügisel ühel pimedal keskööl Ülemiste järvest alla linna väravasse üks väike hall mehike, kes küsib väravavahilt: „Kas linn juba valmis?“

Kui ta peaks vastuseks saama, et linnas enam midagi ehitada pole, siis langeks Ülemiste järv kogu oma veega Lasnamäelt alla orgu ja uputaks linna ära.

Seega ütleb väravavaht alati, et linn pole veel valmis.

Sest muidu ujutaks Ülemiste vanake linna veega üle.

Kuna Ülemiste järv on merepinnast ligi 36 meetrit kõrgemal, on mõnikord juhtunud, et järve vesi on voolanud all-linna tänavatele. Viimati juhtus see üle 100 aasta tagasi. Õige vanasti juhiti vesi linna tarbeks ja kaitsekraavide täitmiseks Harju tänava suurde tiiki. Seal oli vesiveski ja hobuste jootmise koht.

Ajaloo uurimine on huvitav. Täna jõudsime oma uurimisretkega Tallinna vanalinna. Vaatasime dokumendikaameraga fotosid vanalinna hoonetest. Kuulasime lugu "Linnakodaniku maja viissada aastat tagasi". Loost saime teada, millised nägid keskaja linnamajad välja nii seest kui väljast ning millega tolle aja inimesed tegelesid.

Seejärel vaatasime slaidiprogrammi "Elu keskaegses Tallinnas". Seda saad uuesti vaadata SIIT.
Loodusõpetuse tunnis arutlesime, miks on tore, et on olemas muuseumid ja miks on vaja vanu asju säilitada ning ajalugu teada. Päris mitmel lapsel on kodus hästi vanu raamatuid. Adrian tõi kooli kaasa oma vana-vanaema postkaartide kogu (vaata eelmist postitust).

Siis vaatlesime, mismoodi on kunstnikud oma piltidel kujutanud Tallinna vanalinna. Need tööd on tehtud  linoollõike või puugravüüri tehnikas.

Väga vanad postkaardid

Adrian tõi kooli kaasa oma vana-vanaema postkaardikogu. Need postkaardid pärinevad lausa eelmisest aastatuhandest ja eelmise sajandi algusest. Vaatasime lastega neid imeilusaid kaarte väga ettevaatlikult. Kuna me praegu räägimegi tundides vanadest aegadest, siis oli väga põnev oma silmaga nii vanu asju näha ja tükikest ajaloost ka katsuda.

Lugesime muinasjuttu "Vaeselapse käsikivi"

 Lugesime Fr. R. Kreutzwaldi muinasjuttu "Vaeselapse käsikivi", vaatasime raamatu illustratsioone ja täitsime loetud muinasjutu  põhjal töölehte.

Tikitud pildid

Vanal ajal tehti palju käsitööd. Peaaegu kõik vajaminevad asjad tehti ise käsitsi. Kangad ja vaibad kooti kangastelgedel. Naised tegelesid tikkimise, kudumise, heegeldamise ja õmblemisega. Mehed voolisid puust nõusid, parandasid tööriistu ja osavamad tegid ka muud puusepa tööd. Eelmisel aastal proovisime kätt heegeldamises. Nüüd õppisime uut käsitöö liiki - tikkimist. Kuna paljud lapsed olid haiged, valmis vaid 9 tööd.

Vana-aja talud

Täna rääkisime vanaaja taludest. Vaatasime slaidiprogrammi taluhoonetest, tööriistadest, mööblist ja erinevatest tarbeesemetest. Töölehelt saime teada, et Rocca-al-Mares asub vabaõhumuuseum, kuhu on ehitatud vana aja stiilis küla. Seal on erinevaid talumaju, tuuleveskeid, kõrts ja isegi küla koolimaja. Õpetajal oli kaasas kaks raamatukest vabaõhumuuseumitest, mida vahetundide ajal sirvida sai.

Talude kohta saad rohkem teada kui uurid:
SIIT  
SIIT:
SIIT:

Linnused ja kindlused

Reedel rääkisime Toompeast ja Pika Hermanni tornist. Tänane päevateema jätkus sealt sujuvalt edasi. Läksime ajas tükk aega tagasi ja saime teada, miks vanasti hakati rajama linnuseid, millised need olid ja kuidas tol ajal ennast vaenlaste eest kaitsti.
Kuulasime kahte ajaloolist jutukest "Linnuste rajamine" ja "Varbola linnus", vaatasime slaidiprogrammi "Linnustest ja kindlustest", täitsime töölehte. Saime teada, et suurtükitornis Paksus Margareetas asub  meremuuseum, kus läbi nelja korruse eksponeeritakse erinevaid merendusega seotud esemeid, navigatsiooniseadmeid, tuukri ülikondi jms. Uurisime loodusõpetuse õpikust linnuste kohta ja tööõpetuse tunnis meisterdasime igaüks omale ühe linnuse torni. Õpetaja tutvustas ka põnevat raamatut "Linnuse saladus". Kel soovi, võib seda lugeda.
Linnuste kohta saad rohkem teada SIIT:

"Saladuslikud seiklused Toompeal" ja Pikk Hermann

Reedel lugesime Jaanus Vaiksoo raamatut "Saladuslikud seiklused Toompeal". Toompeale Riigikogusse ekskursioonile läinud Siiri ja Juss põrkavad lossitrepil kogemata kokku Kurrunurruvutisaare suursaadikuga ja muutuvad ühtäkki nähtamatuks. Aga seda seepärast, et juhuslikult põrkavad nad kokku ka lossivaimuga. Ja kes lossivaimu endaga kokku puutub… teate ju isegi, et see muutub nähtamatuks. Lossivaim elab Toompeal juba väga ammusest ajast, nimelt 1219. aastast. Seetõttu on Siiril ja Jussil isegi tore nähtamatu olla, mööda lossi ringi uudistada ja kõiksugu põnevaid asju vana maja kohta teada saada. Lossivaim omakorda kuuleb laste käest jällegi seda, mis asi on Riigikogu, kuidas juhitakse Eesti riiki ning võetakse vastu tähtsad otsuseid.
Lossis on küll väga põnev, aga Siiri ja Juss tahaksid siiski muutuda tagasi nähtavaks. Selleks peavad nad lahendama ühe mõistatuse. Õnneks said lapsed sellega hakkama, muutusid taas nähtavaks ja leidsid oma klassi õpilased ka üles.

 Pärast joonistasime Pika Hermanni torni.

Tublid pillipoisid

Meie klassi poisid ei ole tublid ainult spordis, vaid ka muusikas. Rasmus ja Walter käisid Loode-Eesti muusikakoolide vaskpillikonkursil. Mõlemad poisid esinesid väga hästi. Rasmusel õnnestus isegi I koht võita.
Tublid poisid!

Ilusat vabariigi aastapäeva!

Tähistasime kodumaa sünnipäeva

Selle nädala teemana oleme käsitlenud Eestimaad ja tähistanud kodumaa sünnipäeva. Vaatasime slaidiprogrammi "Eesti Vabariigi sümbolid", lugesime eestiteemalisi jutukesi, panime kokku arvutamislotot, kus pildina tuli Pika Hermanni torn ilusa sooviga, joonistanud ja meisterdanud.

Koolis toimus pidulik aktus ja rõõm oli näha, et kõik lapsed olid nii kenad oma piduriietes. Aktusel laulsime hümni, meile esines mudilaskoor, kooli direktor pidas kõnet, kaheksanda klassi noormehed näitasid huvitavaid slaide ja jutustasid toredaid lugusid Kosel elanud kuulsamatest inimestest. Seejärel jagati erinevaid auhindu.

Jaanuari lõpus toimus algklasside omaloominguvõistlus aasta loomast hundist ja aasta linnust nurmkanast. Kõige paremate tööde eest jagati medaleid ja aukirju. Kõik osavõtjad said kiituskirja.

Raamatukogunädala viktoriini võitjad said auhinnaks samuti kiituskirjad ja järjehoidjad ja vahva ekskursiooni Rahvusraamatukogusse ja Toompea lossi. Meie klassist olid parimad Walter, Geidy, Rii ja Raimond. Tublid osalejad olid veel Oto-Ben, Hele-Maarja, Johanna Anette, Johannes ja Eleriin.

Meie klassi poisid Johannes, Adrian, Oto-Ben ja Janar olid osavad ka jalgpallis ning saavutasid jalgpalliturniiril Suure-Jaani Cup 2013 suurepärase II koha.

Lapsed auhindadega. Ranella oli kahjuks terve jaanuari ja pool veebruarit haige ning ei saanud meie põnevatest võistlustest kahjuks osa võtta.

    

Rii ja Hele-Maarja jõudsid pildile hiljem, sest vahetasid oma esinemiskostüüme =)

Adriani aukirjad, sest Adrian oli aktuse päeval haige

Waltri aukirjad, sest ka Walter oli haige.

Raamatukogu viktoriini võitjad said toredad järjehoidjad.

Sini-must-valged lindid

Valmistusime kodumaa sünnipäevaks

Tööõpetuse tunnis meisterdasime sini-must-valgeid linde. Nüüd kaunistavad rahvusvärvides linnud meie klassi aknaid. Eesti keele tunnis püüdis igaüks ilusa käekirjaga kirjutada ärakirja Eestimaast ja seejärel kaunistasime tööd rukkililledega.