Raamatute põnev maailm

Eesti keele tundides oleme terve nädala jooksul rääkinud raamatutest.
Meie klassi stendil seisab selline pilt:

Arutasime lastega, mida see mõttetera võiks tähendada. Muidugi jõudsime ühisele järeldusele, et raamatute lugemine teeb meid targaks, rikastab meie sõnavara ja paneb kaasa mõtlema.

Raamatuid on väga mitmesuguseid: tarkuseraamatuid, sõnaraamatuid, muinasjuturaamatuid, juturaamatuid jne jne.

Kõiki toredaid raamatuid ei ole meil võimalik osta ning seetõttu on väga hea võimalus laenutada raamatuid raamatukogust. Lugesime oma õpikust pala "Raamatukogus", kus Anna ja Aadam külastavad tädi Helmit, kes töötab raamatukogus:

 Jutukeses selgus, et Miku oli hooletu, määris oma raamatu ära ja ajas süü vanaema kaela. Töövihikus jutustasime pildiseeria järgi, kuidas see äpardus võis Mikul juhtuda:

Õpetaja luges ette õpetliku loo "Nimetu raamat", mis pärineb väga vanast 2. klassi õpikust aastast 1982:

Arutasime, kuidas saame meie oma kooliõpikuid ja vihikuid paremini hoida. Igaüks vaatas üle oma koolitarbed. Selgus, et päris mitmel lapsel ei ole õpiku ümber ei paberit ega kilekaasi.

Meil on väga palju toredaid lastekirjanikke, kes on kirjutanud või kirjutavad lastele vahvaid raamatuid. Meie tutvusime Leelo Tungla, Eno Raua ja Edgar Valteri raamatutega. Saime tuttavaks raamatutegelaste Sipsiku ja Krõlliga, lugesime nende tegelaste kohta ja täitsime ka töövihiku harjutust:

Õpetaja luges ette loo "Sipsiku reis kuule" ja loo üle arutledes jõudsime oma juturännakutel ka kosmosesse, päikesesüsteemi ning arutlesime, kas elu Marsil oleks võimalik. Sel nädalal oli kosmonautikapäev, seega väga sobilik teema =)

Kunstitunnis joonistasime igaüks vabal valikul kas siis Sipsikut või Krõlli:

Vaatasime slaidiprogrammi "Raamatud":

Nüüd panime oma mälu proovile ja vaatasime kui tähelepanelikult olime kuulanud-vaadanud slaidiprogrammi, sest paaristöös tuli omavahel kokku sobitada raamatute kohta käivad mõistatused:

Nüüd valisime ühiselt välja kõige enam meeldinud mõistatuse ja kirjutasime selle abijoontega vihikusse:

Õpetaja näitas ühte väga-väga vana piiblit aastast 1861. Piibli kaaned on tehtud puust ja kaetud nahaga. Vahetunnis püüdsid lapsed piibli vanaaegset kirjaviisi lugeda, aga jäid hätta.

Väikesed teadlased uurisid teemat "Õhk ja vedelikud"

Viimasel ajal oleme loodusõpetuse tundides teinud erinevaid katseid. Nii ka täna.
Esimeses katses uurisime, kuidas toimivad omavahel õhk ja vesi. Õpetaja andis Luisele tühja klaasi.
Ega see klaas tühi polnudki, oli hoopis õhku täis =)

Nüüd asetasime klaasi tagurpidi karbi sisse ja valasime vee karpi. Kuna klaasis on õhk sees, siis vesi ei pääse klaasi, vaid ümbritseb klaasi:

Teises katses võtsime klaasi veest välja ja asetasime tühja klaasi  veega täidetud karpi. Nüüd läks vesi natukene (nii umbes sentimeetri jagu) klaasi sisse:

Klaasi natukene kergitades tekkisid veepinnale mullid, sest klaasist tuli välja õhk. Ja õhu asemel läks nüüd vesi:

Panime saadud katsetulemused tööraamatusse kirja:

Kolmandas katses uurisime kumb vedelik voolab paremini - kas vesi või õli. Selleks valasime kumbagi vedelikku natukene alusele ja kallutasime alust. Vesi pani aluselt kohe jooksu, aga õli valgus rahulikult. Õpetaja küsimusele, miks vedelik voolab just nimelt allapoole, ei tulnud tükk aega õiget vastust. Lõpuks ühiselt arutledes meenus, et eesti keele tunnis olime just enne rääkinud veidike kosmoseteemadel ning ka maa külgetõmbejõust:

Neljas katse oli väga lihtne: vaatlesime erinevaid anumaid, kus sees olid vedelikud. Siit järeldasime, et vedelikud võtavad alati selle anuma kuju, milles nad on:

 Viiendas katses tuletasime meelde üle-eelmises tunnis õpitut. Panime puutüki ehk pliiatsi ja kivid veega täidetud karpi. Selle katse tulemust oskasime juba kohe öelda ja meil oligi õigus. Pliiats jäi veepinnale ujuma, sest puit on veest kergem, aga kivid sulpsasid kohe põhja, sest nemad on veest raskemad:

Kuuendas katses valasime kõigepealt klaasi õli. Siis lisasime sinna vee, segasime veidi ja lasime seista. Õli tõusis nüüd pinnale. Sellest järeldasime, et õli on veest kergem:

Vahepeal kirjutasime tööraamatusse üles oma katse tulemused:

Nüüd olid tööraamatu katsed läbi tehtud, aga õpetajal veel kange isu vedelikega edasi katsetada. Seitsmendas katses valasime õli ja veele lisaks veel rõõmsavärvilist siirupit, segasime veidi ja lasime seista. Katse tulemusel tõusis õli ikka kangekaelselt pinnale, aga vesi ja siirup segunesid omavahel:

Kaheksanda katsena lisasime kogu sellele "kompotile" lisaks veel nõudepesuvahendit. Segasime kõik hoolega omavahel läbi ja lasime siis seista. Nõudepesuvahendireklaam on täitsa õige, sest õli ja nõudepesuvahend omavahel segunesid ja tõusid pinnale ning vesi ja siirup moodustasid omavahel sõbraliku vedelikukihi:

Kel veel katsetest isu täis ei saanud, saab täna õhtul tulla vaatama teadusteatrit Kose Kultuurikeskusesse kell 18.00:

Arvutitunni ülesanded

ÜLESANNE 1

ÜLESANNE 2

Matemaatikaolümpiaadi tulemused

Täna toimus matemaatikaolümpiaad, et välja selgitada kõige nutikamad ja tähelepanelikumad matemaatikud. Ülesanded olid lihtsast arvutamisest, kujundite tundmisest kuni keerukate tekstülesanneteni välja. Tuli olla teksti lugemisel tähelepanelik ja mõõtmisel täpne. Kes kiirustas ja ei süvenenud, kaotas hooletuse tõttu päris palju punkte. Väga oluline on oma tööd  pärast ka kontrollida.
Olümpiaadi (max 42 punkti) tulemused:
I koht (39 p): HELERI
II koht (38 p): MATILDA
III koht (35 p): LAURA-LIISA, KETLIN ja EGERT
IV koht (34 p): ADEELE
V koht (33,5 p): REGMAR
VI koht ( 32 p): LUISE SUSANNA, MERILIIS, REILI, BERIT ja MARTIN

Matemaatikanädal

Sel nädalal on meil matemaatikanädal. Vaatame, kes meie klassist on kõige tublim matemaatik. Iga päev toimub erinev tegevus:
Esmaspäeval: PEASTARVUTAMISVÕISTLUS
Teisipäeval: OLÜMPIAAD
Kolmapäeval: MATEMAATILINE FUNKTSIONAALNE LUGEMINE
Neljapäeval: NUMBRIPILDID

Peastarvutamises oli ülesandeid 20 piires liitmisest-lahutamisest 100 piires arvutamiseni välja. Oli kergemaid, aga ka keerukamaid ülesandeid, mida peast arvutada. Kõik lapsed püüdsid anda endast parima.
Maksimumpunkte sai koguda 24 punkti.
Kõige tublimad arvutajad meie klassis:
I koht (24 punkti ehk maksimumpunktid) ANDRE
II koht (23 punkti) MATILDA
III koht (22 punkti) HELERI, RANDO ja REINHOLD
IV koht (20 punkti) MERILIIS, MARCUS- SEBASTIAN ja MARTIN
V koht (19 punkti) EGERT ja REMY
VI koht (18 punkti) REILI

Rõõmus reede

Reedeti rõõmustame peagi algava nädalavahetuse üle. Klassitunnis vaatasime tagasi nädalale ja arutlesime, mis oli selles nädalas rõõmustavat.
Rõõmsad asjad:
- pesulõksudest kasside ja hiirte meisterdamine;
- kasside ja hiirte kasutamine näidendis;
- kõik oli tore;
- matemaatika tööraamatu ülesanded ;
- kõik kunstitunnid;
- eesti keele tunnid on nii huvitavad;
- muusika meeldis ka;
- et meil on nii hea õpetaja;
- loodusõpetuses teeme huvitavaid asju;
- "Vaaside" joonistamine kunstis;
- meil on tundides lahedad ülesanded;
- meil on ukse peal eesmärkide loss;
- meil on klass kaunistatud ja ilus kevadine;
- toredad tööülesanded;
- mulle meeldib, et õpetaja annab osadele lastele kergemaid ja osadele raskemaid ülesandeid, et me kõik saaksime hästi hakkama;
- õpime suuri kirjatähti.

Kurvad asjad:
- ikka juhtuvad klassis paari poisiga kaklused;
- üks poiss ei kuula sõna ja kurvastab niimoodi õpetajat;
- tunni algul osa lapsi karjuvad.

Uue nädala eesmärgiks on meil:
Tunni algul on asjad laual ja seisan vaikselt püsti.

Meie eilses kunstitunnis valminud pesulõksudest kassid ja hiired, kellest said täna tublid näitemängus osalejad:

Eesti keele tunnis esitasime oma näidendeid, seekord juba peast:

Matemaatikatunnis harjutame hoolega arvutamist. Täna olid õpetaja abilisteks Reinhold ja Matilda:

Tegime tööraamatu ülesandeid, algul pusis igaüks ise, siis kontrollisime ja selgitasime tahvlil: