Tänasest algab emakeelenädal.
KOLMAPÄEV, 6. märts - eesti keele tundmise võistlus
NELJAPÄEV, 7. märts - ilukirjavõistlus
REEDE, 8. märts - raamatute tutvustamine
ESMASPÄEV, 11. märts - ettelugemine
TEISIPÄEV, 12. märts - funktsionaalse lugemise võistlus
KOLMAPÄEV, 13. märts - mõistatuste mõistatamise võistlus
NELJAPÄEV, 14. märts - emakeelepäev

EESTI KEELE TUNDMISE VÕISTLUSE TUBLIMAD (max 54 punkti):
I koht  (53 punkti)  OTO-BEN
II koht (52,5 punkti) RII
III koht (52 punkti) HANNA-REENA
                              DESIREE
                              ADRIAN
                              RAIMOND 
IV koht (51 punkti) JOHANNA ANETTE
                               HELE-MAARJA
                               JOHANNES
                               JOOSEP

TUBLIMAD ILUKIRJA KIRJUTAJAD auväärse źürii otsuse põhjal:
RANELLA
RII
HELE-MAARJA
DESIREE
RAIMOND
JOOSEP
                     

Avastasin, et kui kasutada Internet Explorerit, on blogi täismahus nähtav. teisi veebilehitsejaid (Google, Mozilla) kasutades on vasakpoolsed materjalid "nähtamatud".

Uus pereliige - koer

Eelmise päevateema toredateks esinejateks olid tsirkuse koerad, kes etendasid koolitunde. Meie uueks päevateemaks olidki täna koerad. Et koera koju võtmine on väga vastutusrikas tegu, siis arutasimegi täna seda põhjalikult. Kõigepealt vaatasime õpetlikku multikat Tähepoisist, kes igatses endale väga koera ja kuidas ta koera koju toomiseks valmistus.
Multikat saad uuesti vaadata siit:

Paaristöös lugesid lapsed õpikust toredat lugu "Vesta-Linne ja Nuusu". Ka selles loos oli peres koeravõtu plaanid. Seejärel arutasid lapsed, millega peab arvestama võttes perre koerakutsika ja koostasid koerapidaja meelespea.

Koos sõbraga koostati pildiseeria järgi Liisist ja tema koerast jutuke.

Palju õnne!

Kallis Raimond! Palju õnne sünnipäevaks! Saa ruttu terveks!
Soovivad klassikaaslased ja õpetaja Marju

Tsirkus

Keskaegset ajaloo teemat sobib hästi lõpetama tsirkuse teema, sest tsirkuse karavanid reisisid oma etendustega tol ajastulgi linnast linna. Vanasti olid tsirkusevankrite ette rakendatud hobused. Tänapäeval sõidetakse suurte autodega. Tsirkuse etendused toimuvad suures ümmarguse kujuga telgis, kus on ümmargune areen, mille ümber paiknevad pingiread. Tänapäeval on suurematesse linnadesse ehitatud ka suuri tsirkuse hooneid. Tsirkuses saab näha akrobaatilisi trikke, jõudu ja osavust nõudvaid etteasteid, mustkunsti, mõõga- ja tuleneelajaid ning dresseeritud loomi. Palju elevust ja rõõmu tekitavad lustakad klounid. Meie vaatasime slaidiprogrammi tsirkusest vanal ajal ja tänapäeval, lugesime õpikust toredat juttu tsirkusest ja täitsime töölehte. Kuulasime kasseti pealt näitleja Katrin Karisma väga lustakalt esitatud lugu "Pipi läheb tsirkusesse". Katkend pärineb Astrid Lindgreni raamatust "Pipi Pikksukk". Õpetaja tõi kooli oma raamatu, mis on ajapikku päris kapsaks loetud, sest see oli lapsena üks õpetaja lemmikraamatutest.

Siis vaatasime lõbusat tsirkuse numbrit koertest, mida saad uuesti vaadata siit:

Ja veel üks tore katkend tsirkuse numbritest:

Kunstitunnis valmisid meie endi pildid tsirkusest. Töödes kasutasime esinevaid materjale: lõnga, viltimisheiet, litreid, tekstiili jne. Meie tsirkuse piltide lemmik artistideks olid klounid ja akrobaadid, aga tsirkuses esineb ka üks vahva karust jäähokimängija ja trikimeistrist hüljes .

Vabandan, et blogi välimus on hetkel pisut kummaline. Olen ise ka nõutu, sest tundub, et tegemist on Google´i enda probleemiga. Loodan, et probleem laheneb ja me saame blogi õige välimuse ja sisu tagasi. Seniks postitan nii nagu saan.

Keskaegne linn

Meie ajaloorännakul kogusime veelgi teadmisi keskaegsest linnast. Täitsime huvitavat töölehte "Keskaegne linn". Saime teada,  milliseid ameteid inimesed tol ajal pidasid. Päris paljud ametid lõppesid sõnaga sepp: puusepp, plekksepp, müürsepp, pottsepp, klaasisepp, raudsepp, tõldsepp, sadulsepp, kingsepp, kullasepp, kellasepp, püttsepp jne. Huvitav on see, et rätsep ei olegi päris sepp, sest tema amet kirjutatakse ühe p-ga =)

Rasmus tõi kooli kaasa raamatu, kus sees uhke ruumiline kindlus. Vahetundide ajal mängiti kindlusega suure õhinaga.

Õpetaja luges ette legendi, kuidas sai raekoja torni tuulelipp endale nimeks Vana Toomas. Vaatasime slaidiprogrammi "Vana Toomas". See tuulelipp on rahvale nii armsaks saanud, et tema kujutist on kasutatud lampidel, seinapiltidel, märkidel, külmkapi magnetitel, võtmehoidjatel ning  jäätis ja autoralli on tema järgi nime saanud. Vana Toomast on isegi vändatud film.

Ka meie kunstitööd vanalinnast said valmis ja on vaata et sama ilusad kui päris kunstnike tööd (vt 27.veebruari postitust).