Aktiivõpe teemal "Prügihunt"

 Kaks päeva järjest oleme õppinud aktiivõppe ehk iseõppimise vormis.  Aktiivõpe on see, kui lapsed omandavad tunnis uusi teadmisi ja kogemusi aktiivse tegevuse kaudu. Õpetaja on vaid suunaja ja juhendaja. Aktiivõppe meetodid annavad õpilastele võimaluse ja oskuse kuulata, lugeda, kirjutada, arutleda kui ka reflekteerida tunnis toimuvat ja lisaks saadud oskusi ka praktilises töös rakendada. Väga tähtis on koostööoskus ja töötamine rühmas.

Teemasse häälestuseks lugesime eesti keele õpikust pala "Prügikastilugu" ja täitsime pala põhjal töövihikuharjutust:

Õppisime laulma toredat  "Prügi tinistamise laulu":

Kuna prügi sorteerimise maskotiks on Prügihunt, siis sellest tulenes ka meie aktiivõppe teema nimi.

Uurisime-lugesime oma loodusõpetuse õpikut ja täitsime töölehte:

Aga mida teha taaraga? Vaatasime, kuidas Jänku Juss saab teada, kuidas taaraga toimida:

Harjutasime prügi sorteerimist lausa kolmes töötoas:

Seejärel tegid lapsed prügihunditöölehte:

                                     

Viimases tegelesid lapsed looduse säästmise teemaga. Lapsed täitsid töölehte ja nuputasid, kuidas toimida loodussäästlikult. Kõige põnevam oli hammaste pesemise katse. Kaks last pesid hambaid (õpetajal olid tuttuued hambaharjad kaasa võetud). Üks laps loputas suud topsitäie veega, teisel lapsel voolas kolme minuti jooksul vesi kraanist. Samal ajal mõõtsime jooksva vee hulka. Katsest selgus, et kui vesi voolab, siis raiskame vett lausa kuni  7 liitrit. Seega on tark ja säästlik kasutada topsi või vesi hammaste harjamise ajaks kinni keerata.

Matemaatika töötoas harjutasime arvutamist. Töölehed olid muidugi teemal "Prügi".

Kõige populaarsemas töötoas sai mängida erinevaid õppemänge:

Ilukirja tööroas kirjutasid lapsed kauni kirjaga vihikusse lookese "Igal asjal oma koht":

Viimases tegelesid lapsed looduse säästmise teemaga. Lapsed täitsid töölehte ja nuputasid, kuidas toimida loodussäästlikult. Kõige põnevam oli hammaste pesemise katse. Kaks last pesid hambaid (õpetajal olid tuttuued hambaharjad kaasa võetud). Üks laps loputas suud topsitäie veega, teisel lapsel voolas kolme minuti jooksul vesi kraanist. Samal ajal mõõtsime jooksva vee hulka. Katsest selgus, et kui vesi voolab, siis raiskame vett lausa kuni  7 liitrit. Seega on tark ja säästlik kasutada topsi või vesi hammaste harjamise ajaks kinni keerata.

Õpetajal oli kaasa võetud teemakohased raamatud, mida sai vahetunnis uudistada-sirvida:

Vaatasime etenduse "Prügihunt ja superjänes" 1. ja 2. osa:

Kodus saad mängida ja harjutada prügi sorteerimist siit: "PRÜGI SORTEERIMISE MÄNG"

Tagasiside laste poolt oli ülimalt positiivne. Lastele väga meeldis selline iseõppimise viis ja õpetaja pidi lapsi vahetundidesse lausa ajama, et klassi saaks õhutada. Laste arvates võikski niimoodi iga päev õppida. Tore mõte küll, aga ühe sellise päeva ettevalmistamine nõuab õpetajalt mitu päeva tõsist tööd =)