Üldõpetus teemal "Räägi mulle rebasest"

Eelmise nädala peategelaseks oli põnev ja salapärane  rebane.  Teemat ei pidanud lapsed pikalt nuputama, sest juba hommikul ootasid tahvlil pildid rebasest:

Loodusõpetuse tunnis keskendusime veidi ka teistele loomadele, sest õppisime loomi vaatlema ja kirjeldama.
Slaidiprogrammi saad vaadata siit: (klõpsa lingile)  "LOOMADE VÄLISEHITUS"

Õpetaja näitas slaide ja jutustas rebase kohta:

Uurisime oma õpikust rebase kohta ja täitsime üheskoos töölehe ja töövihiku  ülesandeid:

Õpetaja tutvustas väikestele loodushuvilistele õpetlikku raamatut "Räägi mulle rebasest". Raamatus räägitakse Eestis elavatest imetajatest:

Vaatasime toredat videot rebase hiirejahist:

Õpetaja näitas internetilehekülge, kust võib lugeda rebase ja hundi kohta ja vaadata toredaid loomapilte.
Klõpsa vaatamiseks siia: "HUNT JA REBANE"

Õpetaja luges ette ühe naljaka loo Norra poisist:16-aastane norralane Lars Andreas Bjercke laadis  oma nutitelefoni rakenduse, mille eesmärk on meelitada telefoni juurde rebaseid. Telefonist oli kuulda küüliku häält. Rakendus toimis niivõrd hästi, et rebane tiirutas mitmel õhtul Larsi hoovi ümber. Ühel hetkel otsustas Lars panna telefoni keset teed. Rebane kõndiski varsti telefoni juurde. Alguses kartis ta aparaati, kuid varsti julges juba seda nuusutada. Äkki haaras aga rebane telefoni suhu ja jooksis võssa. Larsile tegi olukord nalja ja ta jooksis rebasele järele. Kiire rebane kadus aga koos telefoniga. Lars helistas oma telefonile ja üllatuslikult rebane vastas sellele. „Sealt oli kuulda raginat ja kohinat,“ ütles Lars. Järgmisel päeval imestas Larsi sõber, miks ta oli saatnud nii kummalise tekstisõnumi. Sõnumis olid kummalised tähed ja numbrid („jlv I ø\a0ab 34348tu åaugjoi zølbmosdji jsøg ijio sjiw,“ seisis sõnumis). Lars mõistis, et saatja oli rebane. Lars ei ole oma telefoni endiselt leidnud. Rebast on ta korra vilksatamas näinud, aga telefoni oli loom juba kuhugi maha jätnud. Ilmselt sai aku tühjaks ja rebasel polnud laadijat.

Matemaatikatunnis arvutades saime teada  erinevaid fakte rebaste kohta:

Lugesime muinasjuttu "Rebane, kass ja kukk":

Muinasjutt pärineb 2. klassi õpikust, mille järgi õpetaja koolis lapsena õppis:

Arutlesime, mis on muinasjutus õpetlikku ning lapsed pakkusid välja erinevaid mõtteid:

- peab sõna kuulama;

- ei tohi võõrastele ust lahti teha ega võõrastega rääkida;

- ei tohi võõrastelt mitte midagi vastu võtta ega nendega kaasa minna.

Mõtlesime muinasjutu lõikude kohta kavapunktid, mille abil oli hea ja lihtne muinasjuttu ümber jutustada:

Töölehel õppisime silbitamist ja saime silpidest kokku loomade nimetused:

Otsisime tekstist "Kaval rebane" välja lauseid ja kirjutasime need ilusa käekirjaga vihikusse:

                   

Töölehe teiselt poolelt leidsime kujunditest pilte. Kõigepealt nuputasime, missugune kujund sobib looma nimetusega ning lisasime nimetusi ka ise juurde:

Sellist kujunditest kokkusobitatud piltmõistatust kutsutakse nimega "tangram". Tangram on pärit Hiinast. 

Proovisime meiegi kokku panna tangrami kujunditest rebaseid, selgus, et see on ikka päris raske ettevõtmine =)

Tangrami saab mängida ka arvutis: MÄNG TANGRAM

Kui tangram on tasapinnaline mäng, siis kunstitunnis voltisime ruumilist rebast. Paberist voltimisekunst on pärit Jaapanist ning seda kutsutakse nimega "origami".
Rebast saab voltida selle õpetuse järgi siit: "ORIGAMI FOX"

Meie toredad origami rebased:

Kunstitunnis värvisime vahvaid rebasepilte. Siin mõned näited töödest:

Õpetaja tutvustas erinevaid vahvaid raamatuid loomade kohta: