Täna võtsime ette kauaoodatud õppekäigu Rakvere linnusesse. Kuigi Ilmataat lubas vihmast ilma, siis piisutas ta meid kerge vihmaga vaid bussisõidu ajal. Kohale jõudes tibas tasast vihma, kuid siis tuli päike välja ja saime täiel rinnal nautida mõnusat teguderohket päeva.
Meie giidiks oli väga vahva noormees Mihkel. Meie keskaegne retk algas piinakambrist ja põrgust. Need, kes arvasid, et nende närvisüsteem sellistes jubedates kohtades vastu ei pea, jäid õue malet mängima. Luise aitas mängunupud õigesti lauale seada ja mäng võis alata. Kuna osa lapsi polnud malet enne mänginud, pidi õpetaja veidi käike õpetama =)
Nüüd seadsime sammud koosolekutesaali, kus tollased rüütlid oma tähtsaid nõupidamisi pidasid. Mihkel näitas meile erinevaid mõõku ja jutustas nende ajaloost. Mõõku saime ka ise käes hoida.
Edasi suundusime pimedasse keskaegsesse alkeemikute laboratooriumisse (sellepärast ka fotod väga halva kvaliteediga), kus hakkasime segama kokku püssirohtu. Kõigepealt uhmerdasime lehtpuusüsi, siis lisasime sinna salpeetrit ning kõige lõpuks ka väävlit. Segu pidi hästi hoolega ja ettevaatlikult segama:
Läksime püssirohu segu õue katsetama. Kõigepealt proovisime, kas segu sai ikka korralikult segatud. Töötas =)
Nüüd hakkasime püssirohtu kahurisse toppima. Püssirohi tuli tugevalt kinni suruda:
Ja põmaki!
Mõõku olime proovinud, püssirohtu oskasime ka teha, aga piigivõitlust polnud veel proovinud:
No ja keskaegse linnuse juurde käib üks korralik rüütlite mõõgavõistlus. Omavahel võtsid mõõtu "Rüüstajad" ja "Suvakad". Võistlusreeglid nägid ette, et kui sind on mõõgaga puudutatud, siis muutusid konnaks ning kükitasid maha. Nii oli pärast lihtne välja selgitada, kumb võistkond võitis. Võitlushoos tuli sedagi ette, et nahutada said ka oma võistkonna rüütlid (ühel olid ristid ees, teisel selja taga), aga peaasi, et sai mõõkadega madistada :)
Samad meeskonnad võtsid omavahel mõõtu ka vibulaskmises:
Nüüd leidis igaüks endale ise põnevat tegevust:
Toredat päeva jääb meenutama rüütlitunnistus:
Meie giidiks oli väga vahva noormees Mihkel. Meie keskaegne retk algas piinakambrist ja põrgust. Need, kes arvasid, et nende närvisüsteem sellistes jubedates kohtades vastu ei pea, jäid õue malet mängima. Luise aitas mängunupud õigesti lauale seada ja mäng võis alata. Kuna osa lapsi polnud malet enne mänginud, pidi õpetaja veidi käike õpetama =)
Nüüd seadsime sammud koosolekutesaali, kus tollased rüütlid oma tähtsaid nõupidamisi pidasid. Mihkel näitas meile erinevaid mõõku ja jutustas nende ajaloost. Mõõku saime ka ise käes hoida.
Edasi suundusime pimedasse keskaegsesse alkeemikute laboratooriumisse (sellepärast ka fotod väga halva kvaliteediga), kus hakkasime segama kokku püssirohtu. Kõigepealt uhmerdasime lehtpuusüsi, siis lisasime sinna salpeetrit ning kõige lõpuks ka väävlit. Segu pidi hästi hoolega ja ettevaatlikult segama:
Läksime püssirohu segu õue katsetama. Kõigepealt proovisime, kas segu sai ikka korralikult segatud. Töötas =)
Nüüd hakkasime püssirohtu kahurisse toppima. Püssirohi tuli tugevalt kinni suruda:
Mõõku olime proovinud, püssirohtu oskasime ka teha, aga piigivõitlust polnud veel proovinud:
No ja keskaegse linnuse juurde käib üks korralik rüütlite mõõgavõistlus. Omavahel võtsid mõõtu "Rüüstajad" ja "Suvakad". Võistlusreeglid nägid ette, et kui sind on mõõgaga puudutatud, siis muutusid konnaks ning kükitasid maha. Nii oli pärast lihtne välja selgitada, kumb võistkond võitis. Võitlushoos tuli sedagi ette, et nahutada said ka oma võistkonna rüütlid (ühel olid ristid ees, teisel selja taga), aga peaasi, et sai mõõkadega madistada :)
Samad meeskonnad võtsid omavahel mõõtu ka vibulaskmises:
Nüüd leidis igaüks endale ise põnevat tegevust:
Toredat päeva jääb meenutama rüütlitunnistus:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar