Tänase päeva teemaks oli "Ära mine nõrgale jääle" ehk õnnetusi saab ära hoida. Eile harjutasime jutukese "Lumesõda" lugemist ning täna lugesime tunni algul seda hindele. Arutasime, milliseid toredaid tegevusi saab talvel veel teha ning lapsed nimetasid üheks tegevuseks uisutamist. Õpetaja luges ette lookese "Ära mine nõrgale jääle!" Nüüd arutlesime jutukese üle ning proovisime seda uuesti jutustada. Nõnda valmis meil ühiselt tahvlile ümberjutustus, mille kirjutasime ka vihikusse. Igaks juhuks vaatas õpetaja vahetunnis vihikud üle, et vigu sisse ei lipsaks ning kodus harjutavad lapsed jutukest kirjutama iseseisvalt.
Nüüd pani õpetaja tahvlile pildiseeria ning lapsed mõtlesid piltide põhjal uute tegelastega uue jutukese:
Ka inimeseõpetuse töövihikus leidsime teemakohase pildiseeria ning arutlesime, milliseid võimalusi võib kasutada inimese aitamiseks, kes on kukkunud vette. Siinkohal on oluline meeles pidada, et teist inimest päästes ei tohi ise ohtu sattuda, sest muidu vajavad abi juba kaks inimest. Õpetajal oli kahjuks jutustada päris mitu kurba juhtumit, mis on leidnud aset tänu õhukesele jääle minekuga.
Rääkisime ka teistest ohtudest ning olukordadest, mis võivad elus tekkida ning püüdsime neile lahendusi leida.
Nüüd jagas õpetaja jutukese "Tiigil" osadeks ning jaotas osad laste vahel ära. Igaüks harjutas oma osa lugemist ning seejärel lugesime terve pala koos läbi. Nagu arvata võib, oli ka selles loos juttu õhukesest jääst ning vettekukkumisest:
Meenutasime tänase teema kohta vanasõnu. Lapsed pakkusid selliseid vanasõnu:
Viimase vanasõna kohta arvas õpetaja, et tegelikult hüüab õnnetus mõnikord väga valjult. No näiteks seesama nõrgale jääle minek või kui me läheme vales kohas üle tee, jookseme trepist alla, lükkame sõpra, kõõlume tooliga, ei pane autos turvavööd kinni jne jne. Ka lapsed tõid erinevaid näiteid, kus ka neil on õnnetus tegelikult hüüdnud, aga nad ei kuulanud.
Õpetaja loodab väga, et tänane päev oli õpetlik ning lapsed oskavad ohtusid ette näha ja õnnetusi ära hoida.
Nüüd pani õpetaja tahvlile pildiseeria ning lapsed mõtlesid piltide põhjal uute tegelastega uue jutukese:
Ka inimeseõpetuse töövihikus leidsime teemakohase pildiseeria ning arutlesime, milliseid võimalusi võib kasutada inimese aitamiseks, kes on kukkunud vette. Siinkohal on oluline meeles pidada, et teist inimest päästes ei tohi ise ohtu sattuda, sest muidu vajavad abi juba kaks inimest. Õpetajal oli kahjuks jutustada päris mitu kurba juhtumit, mis on leidnud aset tänu õhukesele jääle minekuga.
Rääkisime ka teistest ohtudest ning olukordadest, mis võivad elus tekkida ning püüdsime neile lahendusi leida.
Nüüd jagas õpetaja jutukese "Tiigil" osadeks ning jaotas osad laste vahel ära. Igaüks harjutas oma osa lugemist ning seejärel lugesime terve pala koos läbi. Nagu arvata võib, oli ka selles loos juttu õhukesest jääst ning vettekukkumisest:
Meenutasime tänase teema kohta vanasõnu. Lapsed pakkusid selliseid vanasõnu:
Viimase vanasõna kohta arvas õpetaja, et tegelikult hüüab õnnetus mõnikord väga valjult. No näiteks seesama nõrgale jääle minek või kui me läheme vales kohas üle tee, jookseme trepist alla, lükkame sõpra, kõõlume tooliga, ei pane autos turvavööd kinni jne jne. Ka lapsed tõid erinevaid näiteid, kus ka neil on õnnetus tegelikult hüüdnud, aga nad ei kuulanud.
Õpetaja loodab väga, et tänane päev oli õpetlik ning lapsed oskavad ohtusid ette näha ja õnnetusi ära hoida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar