Mu kallid
neljandikud!
Sellest, et Te olete
erilised ja ainulaadsed, sain ma aru kohe esimesel veerandil, kui te esimesse klassi tulite. Te
olite õpihimulised, kohusetundlikud ja hoolsad, sõbralikud ja
hoolivad. Te olite alati kõigi mu lennukate ideedega nõus ning
suutsite mind nende nelja aasta jooksul korduvalt ja korduvalt
meeldivalt üllatada. Meid jäävad saatma
rohked mälestused, õppekäigud, klassiõhtud ja muud toredad
ettevõtmised. Aga muidugi mahub
nendesse mälestustesse ka palju naermisi, sünnipäevade
tähistamisi, põnevad jutud ja ühised saladused ning mõned
pisaradki.
Lõpmata armsa
raamatu "Väike prints" autor Saint-Exupéry on
kirjutanud: "Alati on oht, et kui oled
lasknud end taltsutada, saad natuke nutta." Selles on
oma tõetera sees. Selle nelja aasta jooksul olen mina teid ja teie mind
omal kombel ära taltsutanud. Ja nüüd on teil aeg edasi minna ning
me oleme mõlemad selle üle pisut kurvad. Aga ajal ei ole kombeks
peatuda, vaid üha edasi rutata. Üks nelja-aastane ühine rännak
on läbi saanud.
Olen väga tänulik, et mul on olnud õnn olla teie õpetaja, olen
tundnud teie hoolimist ja armastust.
Maailm on üks
tõeliselt põnev paik ja teil on ees palju toredaid hetki.
Teil on alati üks päikseline koht
mu südames! Hoian Teile alati pöialt. Olen Teie jaoks alati olemas.
Lugupeetud vanemad!
India vanasõna
ütleb: „Kui lapsed on väikesed, siis
anna neile sügavale ulatuvad juured. Kui nad on suureks sirgunud,
siis anna neile tiivad”. Teie olete oma lastele andnud
head tugevad juured. Tänan, et olete mind usaldanud, olen tundnud end teie
poolt tõeliselt lugupeetuna ja armastatuna.
Tänan teid kogu südamest teie südamega tehtud kauni kingituse eest!
Õpetaja Marju
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar