Tänane hommik algas küll pilviselt, kuid kui me oma ratastega koolimaja ette rivistusime, tuli ka päike välja ning saatis meid terve matka jooksul. Matka sihtpunktiks olid Siniallikad. Kõigepealt sättisime end ritta ja õpetajad instrueerisid lapsi matka reeglitest, ohutust liiklemisest ja üksteisega arvestamisest. Kuna lapsi oli kaks klassitäit, siis saatsid matkal lapsi õpetajad Marju, Maarika ja Heli ning lapsevanemad Ave ja Ragne. Lisaks olid meid turvamas kaks autot lapsevanemate Seila, Heidi ja Taneliga.
Kõigepealt võtsime suuna Kose-Uuemõisa poole, kus meid pidid ootama Kose-Uuemõisa lapsed, aga tegelikult kohtusime poolel teel, sest nad olid hakanud meile vastu sõitma. Kuna sõitjate rivi oli väga pikk, tuli aeg-ajalt teisi järele oodata:
Esimene puhke- ja söögipaus toimus viie kilomeetri pärast Ahto koduõues, sest emade tehtud võileibade söömisega tuli ju algust teha =) Ka plaasterdasime sõidu ajal tekkinud villi ja sättisime parajaks ühe sadula. Tee peal sai Johanna Anette isa Tanel käed ka õliseks teha, sest mahajooksnud kett vajas rattale tagasipanemist.
Tee Siniallikateni läks ludinal, sest tee oli mõnus ja tuul tagant. Poisid said vahepeal Tartu maanteel kallakust alla tuhisedes kiiruseks lausa 50 kilomeetrit tunnis. Praegu oli see väga lahe tunne, aga tagasiteel tuli paraku, tuul puhumas vastu, sellest mäest hoopis üles rühkida =( . Spordipoiss Joosepi sõnul olid isegi neil "jalad nagu pakud" all. Mida siis veel õpetajate jalad pidid tundma!!!
Nüüdseks olid kõhud taas tühjaks läinud. Sõitsime Viikingite külla, kus meil lubati lahkelt piknikku pidada.
Hakkasime koju tagasi sõitma:
Siniallikate juures väsisid esimesed rändurid ära. Mis siis muud kui lapsed Seila autosse ja rattad Taneli autokasti =) Ülejäänud matkasellid sõitsid aga omal jõul. Kõige raskemaks tegi sõitmise tuul, mis kangekaelselt puhus kogu aeg vastu. Seetõttu venis rivi ikka vahepeal päris pikaks. Kurena kandis saime grupi peaaegu kokku, õpetaja Marju sõitis kiirematega ees kooli poole, õpetajad Heli ja Maarika ning Ragne sõitsid "sabajupiga" järele. Loodetavasti jõuavad kõik lapsed homme rõõmsalt spordipäevale =) Hoolimata lihaste tublist pingutamisest ja vastupuhuvast tuulest õnnestus matk hästi, keegi ei kukkunud ja ilm oli super! Pärast oli ikka imehea tunne, et vapralt vastu pidasime.
Suured tänud lapsevanematele Avele, Ragnele, Seilale, Heidile ja Tanelile, kes aitasid meie rattaretke edukalt läbi viia ja nõu ja jõuga igati toeks olid!
Kõigepealt võtsime suuna Kose-Uuemõisa poole, kus meid pidid ootama Kose-Uuemõisa lapsed, aga tegelikult kohtusime poolel teel, sest nad olid hakanud meile vastu sõitma. Kuna sõitjate rivi oli väga pikk, tuli aeg-ajalt teisi järele oodata:
Esimene puhke- ja söögipaus toimus viie kilomeetri pärast Ahto koduõues, sest emade tehtud võileibade söömisega tuli ju algust teha =) Ka plaasterdasime sõidu ajal tekkinud villi ja sättisime parajaks ühe sadula. Tee peal sai Johanna Anette isa Tanel käed ka õliseks teha, sest mahajooksnud kett vajas rattale tagasipanemist.
Tee Siniallikateni läks ludinal, sest tee oli mõnus ja tuul tagant. Poisid said vahepeal Tartu maanteel kallakust alla tuhisedes kiiruseks lausa 50 kilomeetrit tunnis. Praegu oli see väga lahe tunne, aga tagasiteel tuli paraku, tuul puhumas vastu, sellest mäest hoopis üles rühkida =( . Spordipoiss Joosepi sõnul olid isegi neil "jalad nagu pakud" all. Mida siis veel õpetajate jalad pidid tundma!!!
Nüüdseks olid kõhud taas tühjaks läinud. Sõitsime Viikingite külla, kus meil lubati lahkelt piknikku pidada.
Hakkasime koju tagasi sõitma:
Siniallikate juures väsisid esimesed rändurid ära. Mis siis muud kui lapsed Seila autosse ja rattad Taneli autokasti =) Ülejäänud matkasellid sõitsid aga omal jõul. Kõige raskemaks tegi sõitmise tuul, mis kangekaelselt puhus kogu aeg vastu. Seetõttu venis rivi ikka vahepeal päris pikaks. Kurena kandis saime grupi peaaegu kokku, õpetaja Marju sõitis kiirematega ees kooli poole, õpetajad Heli ja Maarika ning Ragne sõitsid "sabajupiga" järele. Loodetavasti jõuavad kõik lapsed homme rõõmsalt spordipäevale =) Hoolimata lihaste tublist pingutamisest ja vastupuhuvast tuulest õnnestus matk hästi, keegi ei kukkunud ja ilm oli super! Pärast oli ikka imehea tunne, et vapralt vastu pidasime.
Suured tänud lapsevanematele Avele, Ragnele, Seilale, Heidile ja Tanelile, kes aitasid meie rattaretke edukalt läbi viia ja nõu ja jõuga igati toeks olid!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar