Põnev õppekäik Energia Avastuskeskusesse

Eile käisime neljandate klassidega õppekäigul Energia Avastuskeskuses. Kõigepealt tutvustati meile maja ja näidati, kus midagi asub. Koos ajaloolise elektrijaama sisseseadega leiab keskusest üle 130 interaktiivse eksponaadi, mis tutvustavad energeetika ja elektri tootmise ajalugu, tuuma- ja põlevkivienergeetikat, klassikalist füüsikat, taastuvaid energiaallikaid, häält ja heli, valgust ning optikat. Nüüd asusid lapsed iseseisvalt tegutsema. Uudistamist-avastamist oli palju. Muidugi oli iga interaktiivse aparaadi juures oluline juhendi lugemine, et aru saada, mida see katse meile õpetab. Paraku oli ka neid lapsi, kes lihtsalt tormasid ühe atraktsiooni juurest teise juurde, klõbistasid ettejuhtuvaid nuppe ega süvenenud asjasse.

                                                  

Seejärel vaatasime planetaariumis filmi "Tähetolm ja Päikese pere". Kuna loodusõpetuse tunnis olime planeete õppinud, siis oli kosmose teema väga sobilik meelde tuletada. Filmis külastasime Päikest ja 8 planeeti, kääbusplaneeti Pluuto ja suurt tähelinna ning meie kodugalaktikat – Linnuteed. Planetaariumifilmist saime teada, mis on tähe südames, kes kuulub Päikese perre ja millest on tehtud tähed ja planeedid ning palju muud.
                                                      

Nüüd tõttasime vaatama välgu tekkimist ja staatilise elektri demonstratsiooni "Juuksed püsti".
 

Järgmisena ootas meid teadusteatri etendus "Avasta aur". Teadusteatris saime näha lustakaid katseid, mis selgitavad aurumootori tööpõhimõtet, põnevate eksperimentidega võluti välja nii kuum kui külm aur, katsetati rõhu ning soojusmahtuvusega ja palju muud ehk võib vist öelda – lasti „auru välja“ ja tekitati plahvatuslikke momente. Eriti põnev oli eksperiment õhupallidega. Lausa uskumatuna tundus, kuidas mahutati 9 täispuhutud õhupalli väikesesse külmkasti ning kuidas kortsu tõmbunud õhupallid taas oma õige kuju omandasid.
 

Siis oli igaühel veel võimalus veidi majas ringi tegutseda, õpetajad nautisid sel ajal kohvikus põnevaid teemakohaseid küpsiseid "Patarei", "Elektripirn" ja "Ufo". Kohvik asub täpselt maja keskel, atraktsioonide vahel, ning rahu ja vaikuse asemel olime sattunud hoopis keset müra. Siit meie soe soovitus, kes kavatsevad kohvikut külastada, kindlasti kõrvatropid kaasa võtta =)                                                                                                          

Suurest avastamisest ja uurimisest olid lastel kõhud väga tühjaks läinud. Piknikku pidasime linnahalli treppidel, kust avanes imeilus miljonivaade merele.


Täna arutasime lastega õppekäigu muljeid ning laste ühiseks suureks lemmikuks osutus teadusteatri etendus.

Rattaretk Siniallikate juurde

Tänane hommik algas küll pilviselt, kuid kui me oma ratastega koolimaja ette rivistusime, tuli ka päike välja ning saatis meid terve matka jooksul. Matka sihtpunktiks olid Siniallikad. Kõigepealt sättisime end ritta ja õpetajad instrueerisid lapsi matka reeglitest, ohutust liiklemisest ja üksteisega arvestamisest. Kuna lapsi oli kaks klassitäit, siis saatsid matkal lapsi õpetajad Marju, Maarika ja Heli ning lapsevanemad Ave ja Ragne. Lisaks olid meid turvamas kaks autot lapsevanemate Seila, Heidi ja Taneliga.

 Kõigepealt võtsime suuna Kose-Uuemõisa poole, kus meid pidid ootama Kose-Uuemõisa lapsed, aga tegelikult kohtusime poolel teel, sest nad olid hakanud meile vastu sõitma. Kuna sõitjate rivi oli väga pikk, tuli aeg-ajalt teisi järele oodata:

Esimene puhke- ja söögipaus toimus viie kilomeetri pärast Ahto koduõues, sest emade tehtud võileibade söömisega tuli ju algust teha =)  Ka plaasterdasime sõidu ajal tekkinud villi ja sättisime parajaks ühe sadula. Tee peal sai Johanna Anette isa Tanel käed ka õliseks teha, sest  mahajooksnud kett vajas rattale tagasipanemist.

Tee Siniallikateni läks ludinal, sest tee oli mõnus ja tuul tagant. Poisid said vahepeal Tartu maanteel kallakust alla tuhisedes kiiruseks lausa 50 kilomeetrit tunnis. Praegu oli see väga lahe tunne, aga tagasiteel tuli paraku, tuul puhumas vastu, sellest mäest hoopis üles rühkida =( . Spordipoiss Joosepi sõnul olid isegi neil "jalad nagu pakud" all. Mida siis veel õpetajate jalad pidid tundma!!!

 Nüüdseks olid kõhud taas tühjaks läinud. Sõitsime Viikingite külla, kus meil lubati lahkelt piknikku pidada.

 Hakkasime koju tagasi sõitma:

Siniallikate juures väsisid esimesed rändurid ära. Mis siis muud kui lapsed Seila autosse ja rattad Taneli autokasti =) Ülejäänud matkasellid sõitsid aga omal jõul. Kõige raskemaks tegi sõitmise tuul, mis kangekaelselt puhus kogu aeg vastu. Seetõttu venis rivi ikka vahepeal päris pikaks. Kurena kandis saime grupi peaaegu kokku, õpetaja Marju sõitis kiirematega ees kooli poole, õpetajad Heli ja Maarika ning Ragne sõitsid "sabajupiga" järele. Loodetavasti jõuavad  kõik lapsed homme rõõmsalt spordipäevale =) Hoolimata lihaste tublist pingutamisest ja vastupuhuvast tuulest õnnestus matk hästi, keegi ei kukkunud ja ilm oli super! Pärast oli ikka imehea tunne, et vapralt vastu pidasime.
Suured tänud lapsevanematele Avele, Ragnele, Seilale, Heidile ja Tanelile, kes aitasid meie rattaretke edukalt läbi viia ja nõu ja jõuga igati toeks olid!