Tea-party (teejoomispidu)

Meie oma klassiga alustasime inglise keele nädalat teepeoga. Kuna lapsed olid kolmapäeval muusikali "Lumekuninganna" etenduses super tublid, premeeris õpetaja lapsi tikri-kiivikoogi ja küpsistega. Adriani ema Leila küpsetas küpsiseid ja Oto-Benil olid kaasas kommid. Tänaseks teejoomise peoks õppisime selgeks vajalikud ingliskeelsed sõnad ja väljendid, õpetaja tutvustas teejoomise ajalugu ja traditsioone. Nagu Inglismaal kombeks, jõime ka meie ehtsat inglise teed koorega. Peo algul leppisime kokku, et püüame rääkida ainult inglise keeles, kuid paraku jäi sõnavaraoskust ja julgustki napiks ja aeg-ajalt tuli appi võtta eesti keel. Kõige paremini sai inglise keeles eneseväljendusega hakkama Walter.

 Väike lühikokkuvõte täna räägitust:
Inglased väidavad sageli naljatades, et Inglismaad on raske ette kujutada ilma kuningannata, ilma teeta aga on see täiesti võimatu. Ning selles naljas on suur tõetera sees. Päeva jooksul joovad britid seda oma lemmikjooki 6-8 korda. Kõige kuulsam teejoomine on loomulikult nende Five o´clock Tea.

Traditsioonide algatajad
Briti saarte elanike sügavas kiindumuses tee vastu, nii nagu ka kogu maailmas tuntust kogunud kellaviietee traditsioonis, on „süüdi” tegelikult kolm suursugust naist — kolm hiilgavat aristokraati, kellel on olnud laitmatu maitse ning suur armastus tee vastu.
Tänu ühele nendest — portugali printsessile Catherine de Braganzaga´le (1638-1705)  — maitses Inglismaa seda jooki esmakordselt. Saades kuningas  Charles II abikaasaks tõi  printsess enesega kaasa teevarud. Tee oli tol ajal  Inglismaal tundmatu, samas Portugalis  küllaltki levinud jook. Ning ega kuninglikul õukonnal jäänudki muud teha, kui võtta üle vastse kuninganna harjumused.  Üsna pea joobus briti aristokraatia sõna otseses mõttes sellest moodsast joogist.
Tänu teisele säravale leedile Bedfordi printsess Annale, kuninganna Viktoria favoriidile, sai just kellaviieteest sajanditeks Inglismaa visiitkaart. Kui uskuda nende aegade õukonnajutte, ei suutnud Anna kuidagi välja kannatada pikka vahet hommiku- ja õhtusöögi vahel (lõunasööki polnud tol ajal ette nähtud). Et vähegi oma nälga kustutada, otsustas ta korraldada kella viie ajal pärastlõunal kerge eine: tee ja mõned saiakesed. 
Loo lõpetas kuninganna Victoria ise.  Olles nüüd juba lausa asjatundja tee alal ning omades ka kirjanduslikku andi, üllitas kuninganna traktaadi „Tea Moralities”, mis on mõjutanud kaasaegse tee-etiketi loomist.