28. mai 2013
Uued päevikud
Saabusid uue õppeaasta päevikud. Sisus uuendused: eesti/inglise/vene keele reeglid, arvud ja ühikud, keemilised elemendid, muusikaõpetus, kunst, Eesti riiklikud sümbolid, vanasõnad, rahvakalendri tähtpäevad, liiklusmärgid, internetist, fakte loodusest, kuulsad tsitaadid.
Kõigil huvilistel pöörduda kooli raamatukokku.
Hind 3.05€
22. mai 2013
Käisime Kadrioru pargis ja Jägala juga vaatamas
Hommikul silmi lahti tehes oli õpetaja ehmatus suur, sest vihma sadas ladinal ja ees ootamas õppekäik. Aga õnneks oli enamus lastest varustatud vihmakindlate riietega ja nutikamad jalga tõmmanud kummikud. Eks ta õige ole, et pole halba ilma, on vaid vale riietus. Õnneks hakkas ilmataadil meist hale ja Kadriorgu jõudes selgines taevas ja vihm jäi järele. Oma reisi alustasime KUMU juurest. KUMU on nagu tõeline hiiglane teiste majade seas. Parema ülevaate saabki temast siis, kui ronida paekaldale viivast trepist üles Valgele tänavale. Mäekalda tänava lõpus asub maja, millest kogu park õigupoolest alguse sai - see on Vene tsaar Peeter I maja. Sellest hoonest sai tsaaripere esimene suvine elupaik.
Kadrioru lossi hakati ehitama 1720. aastal. Praegu asub selles lossis kunstimuuseum.
Suurema osa Kadrioru pargist moodustab Peeter I soovi ja arhitekt Michetti kavandite kohaselt looduspark. Kadrioru park on Tallinna üks ilusamaid parke. Lossi ümbritsev park koosneb alumisest ja ülemisest aiast. Mõlemad aiad on prantsuse stiilis ehk lähtutud on eelkõige sümmeetriast ja korrapärast. Uhkete tiikide ja kaskaadide (astmeliselt langev veejuga) süsteemi tõttu peeti lossi aeda üheks kaunimaks terves tsaaririigis. Kadrioru lossi esiselt platsilt avaneb vaade kogu Mere alleele ja ka "Russalkale". See on Amandus Adamsoni skulptuur "Russalka" (eesti keeles tähendab see näkineidu), mis on loodud tormis hukkunud Vene soomuslaeva meremeeste mälestuseks. Aia kõrgemas osas asub praegu Roosiaed, mis kuulub 1930. aastate lõpus ehitatud Eesti presidendi residentsi juurde. Meil õnnestus presidendi lossi juures näha ka vahtkonna vahetust.
Edasi jalutades jõudsime Luigetiigi äärde, mille keskel seisab uhke paviljon. Mustad luiged ujusid uhkelt tiigiveel. Mõned vanad pargipuud on nii eakad ja tüsedad, et tüve ümbert kinni võtmiseks läks vaja lausa seitset last.
Et lastel jäi energiat ülegi, siis jooksid lapsed mitu ringi ümber purskkaevu, et pärast saaks bussis rahulikult istuda =)
Seejärel jalutasime taas KUMU juures ootava bussi juurde.
Järgmine sihtpunkt oli Jägala juga. Nüüd enam ilmataat nii lahke ei olnud ja lasi oma veekraanid valla. Õnneks polnud lapsed suhkrust ja nautisid looduslikku veemängu ehk Jägala juga loopides vahtu ja otsides põnevaid kive ning teokarpe. Piknikku pidime seekord siiski bussis pidama. Janari ema Helen oli meile kaasa küpsetanud maitsva rabarberikoogi, kooli kokatädid tegid suure portsu võileibu, joogiks oli kõrrejook ja magustoiduks õun. Värske õhk tegi kõhud tühjaks ja järgi ei jäänud midagi. Siis keerasime bussinina kodu poole ja lapsed võtsid lauluotsagi üles. Hoolimata kevadisest värskendavast vihmast oli vahva õppekäik ja lapsed lubasid suvel koos vanematega tulla külastama Kadrioru lossi kunstimuuseumi ja parki jalutama.
Kadrioru lossi hakati ehitama 1720. aastal. Praegu asub selles lossis kunstimuuseum.
Suurema osa Kadrioru pargist moodustab Peeter I soovi ja arhitekt Michetti kavandite kohaselt looduspark. Kadrioru park on Tallinna üks ilusamaid parke. Lossi ümbritsev park koosneb alumisest ja ülemisest aiast. Mõlemad aiad on prantsuse stiilis ehk lähtutud on eelkõige sümmeetriast ja korrapärast. Uhkete tiikide ja kaskaadide (astmeliselt langev veejuga) süsteemi tõttu peeti lossi aeda üheks kaunimaks terves tsaaririigis. Kadrioru lossi esiselt platsilt avaneb vaade kogu Mere alleele ja ka "Russalkale". See on Amandus Adamsoni skulptuur "Russalka" (eesti keeles tähendab see näkineidu), mis on loodud tormis hukkunud Vene soomuslaeva meremeeste mälestuseks. Aia kõrgemas osas asub praegu Roosiaed, mis kuulub 1930. aastate lõpus ehitatud Eesti presidendi residentsi juurde. Meil õnnestus presidendi lossi juures näha ka vahtkonna vahetust.
Edasi jalutades jõudsime Luigetiigi äärde, mille keskel seisab uhke paviljon. Mustad luiged ujusid uhkelt tiigiveel. Mõned vanad pargipuud on nii eakad ja tüsedad, et tüve ümbert kinni võtmiseks läks vaja lausa seitset last.
Et lastel jäi energiat ülegi, siis jooksid lapsed mitu ringi ümber purskkaevu, et pärast saaks bussis rahulikult istuda =)
Seejärel jalutasime taas KUMU juures ootava bussi juurde.
Järgmine sihtpunkt oli Jägala juga. Nüüd enam ilmataat nii lahke ei olnud ja lasi oma veekraanid valla. Õnneks polnud lapsed suhkrust ja nautisid looduslikku veemängu ehk Jägala juga loopides vahtu ja otsides põnevaid kive ning teokarpe. Piknikku pidime seekord siiski bussis pidama. Janari ema Helen oli meile kaasa küpsetanud maitsva rabarberikoogi, kooli kokatädid tegid suure portsu võileibu, joogiks oli kõrrejook ja magustoiduks õun. Värske õhk tegi kõhud tühjaks ja järgi ei jäänud midagi. Siis keerasime bussinina kodu poole ja lapsed võtsid lauluotsagi üles. Hoolimata kevadisest värskendavast vihmast oli vahva õppekäik ja lapsed lubasid suvel koos vanematega tulla külastama Kadrioru lossi kunstimuuseumi ja parki jalutama.
20. mai 2013
19. mai 2013
15. mai 2013
Sünnipäev on tore päev =)
Õpetajal on õnn olnud sündida ilusal kevadisel ajal. Ja mis oleks veel toredam kui hommikul ootavad klassis armsad õpilased sind lillede, kaartide, kingituste ja heade soovidega. Ning muidugi tervitavad sind ka sünnipäevalauluga. Vot selline üllatus ootaski mind hommikul ees. Südame tegi nii soojaks, et mu armsad kuuendikud samuti oma "vana" õpetajat meeles pidasid =)
Lilli sai kodus kõik vaasid täis. Suveõhtutel võtan kiigel istudes ümber maasikatega pleedi, söön maasikakaussidest maasikaid ja maiustusi ning joon maasikakruusist teed.
Aitäh teile, head lapsevanemad ja toredad lapsed, imeilusa päeva eest!
Lilli sai kodus kõik vaasid täis. Suveõhtutel võtan kiigel istudes ümber maasikatega pleedi, söön maasikakaussidest maasikaid ja maiustusi ning joon maasikakruusist teed.
Aitäh teile, head lapsevanemad ja toredad lapsed, imeilusa päeva eest!
14. mai 2013
13. mai 2013
12. mai 2013
10. mai 2013
Harjuta korrutustabelit mängides:
Mäng "KORRUTAMISE LOSS"
Mäng "KORRUTAMISE TABEL"
Mäng "PUUVILJADE TULISTAMINE"
Mäng "AGAR MESILANE"
Mäng "KALAPÜÜK"
Mäng "KORRUTAMISE TABEL"
Mäng "PUUVILJADE TULISTAMINE"
Mäng "AGAR MESILANE"
Mäng "KALAPÜÜK"
9. mai 2013
8. mai 2013
Külastasime lastekirjanduskeskust, uudistasime vanalinna ja ronisime Toompeale.
Ilmataat oli tänaseks päevaks võlunud meile imeilusa ilma õppekäiguks Eesti Lastekirjanduskeskusesse ja vanalinna ekskursiooniks. Eriti tore oli muidugi lastekirjanduskeskus. Maja ise pärineb keskajast ja on seest kui väljast väga ilus nii oma akende, laemaali, uhke trepi ja saalidega. Uudistamist oli palju, sest lisaks raamatutele oli siin ka palju maale, joonistusi, mänguasju, raamatutegelasi ja muid huvitavaid asju. Kõigepealt kogunesime raamatukokku, kus giid rääkis meile pisut selle maja ajaloost ja ka sellest, kuidas sinna majja sattus lastekirjanduskeskus. Selles ruumis oli imeilus laemaal ja põnev lamp, kus soojusega hakkasid avanema lambi "lilleõied". Lastekirjanduskeskuses püütakse säilitada kõiki Eesti lasteraamatuid. Nii oli seal väga-väga vanu raamatuid ja ka aabitsaid. Majas leidub palju huvitavaid ruume: Edgar Valteri galerii tema ilusate maalide, joonistuste ning raamatutega; Eesti tuntud lastekirjanike raamatutest väljapanekud; nii treppidel kui ka saalides sai imetleda maali- ja joonistuste näitusi. Kõige salapärasemaks ja põnevamaks osutus pööningukamber, kus isegi istumispadjad olid raamatukujulised. Muidugi ei puudunud sealt ka erinevate raamatute tegelased. Eriti pilkupüüdvad olid Eesti kunstnike poolt maalitud ja kujundatud pingid.
Lastekirjanduskeskus pakkus toredaid elamusi nii lastele kui õpetajatele ja kooli raamatukoguhoidjatele.
Eesti Lastekirjanduskeskuse kohta saad uurida SIIT:
Seejärel kõndisime ringi vanalinnas ja raamatukoguhoidja Sirje jutustas meile salapäraseid legende. Ronisime ka Toompea vaateplatvormile ning imetlesime vaadet vanalinnale ja merele.
Tänane päev oli mõnusalt kevadine, põnev, teadmiste- ja elamusterohke.
Suur-suur aitäh meie raamatukoguhoidjatele Sirjele ja Eljele, kes meile selle vahva õppekäigu organiseerisid.
Lastekirjanduskeskus pakkus toredaid elamusi nii lastele kui õpetajatele ja kooli raamatukoguhoidjatele.
Eesti Lastekirjanduskeskuse kohta saad uurida SIIT:
Seejärel kõndisime ringi vanalinnas ja raamatukoguhoidja Sirje jutustas meile salapäraseid legende. Ronisime ka Toompea vaateplatvormile ning imetlesime vaadet vanalinnale ja merele.
Tänane päev oli mõnusalt kevadine, põnev, teadmiste- ja elamusterohke.
Suur-suur aitäh meie raamatukoguhoidjatele Sirjele ja Eljele, kes meile selle vahva õppekäigu organiseerisid.
7. mai 2013
Konn ja tigu
Aia sõprade ja vaenlaste teema raames rääkisime täna konnast ja teost. Uurisime konna arengut ning vaatasime raamatut "Konn". Õpetaja luges muinasjuttu "Reisimees konn" ja lapsed täitsid kuuldud loo põhjal töölehte. Matemaatika tunnis tegime nuputamis- ja arvutamisülesandeid konna kohta. Kuna konn on aias suur abiline ning hävitab nälkjaid, siis peatusime põgusalt ka tigude ja nälkjate teemal. Töölehel tuli läbi lugeda lõbus luuletus "Tigu tegutseb", vastata küsimustele ja koostada etteantud lausekaartidest jutuke sellesama luuletuse kohta.
6. mai 2013
Vitraaźliblikad
Kunstitunnis rääkisime vitraaźidest. Vaatasime slaide väga vanadest vitraaźidest kirikute akendel, aga ka tänapäevastest vitraaźidest. Õpetajal oli kaasas väga vana raamat "Klaasimaali-kunst", mis on välja antud aastal 1938. Raamatus on meistriteosed suurte katedraalide ja kirikute akendest.
5. mai 2013
Õhtulugemine
Reedel olid lapsed juba hommikust saati elevil, sest õhtul ootas ees juba traditsiooniks kujunenud põnev õhtulugemise üritus. Kella neljaks kogunesime koos patjade ja raamatutega saali, et kohtuda tuntud loodusteadlase Aleksei Turovskiga. Tund aega põnevaid loomalugusid kuulates möödus lausa lennates. Seejärel jagas A. Turovski lahkelt autogramme.
Edasi suundusime loomi joonistama. Lapsed olid juba varem rühmad moodustanud ning tööülesanded ära jaganud ja läbi mõelnud, keda nad joonistada plaanivad. Nii valmisid toredad pildid nii dźungliloomadest, Austraalias elavatest loomadest kui ka meie kodumaa metsade loomadest.
Seejärel suundusime raamatukokku, kus raamatukogutöötaja Sirje näitas põnevat filmi sellest, mis lood toimuvad öösiti raamatupoes ja jutustas, mida salapärast on nemad märganud hommikul tööle tulles meie raamatukogus. Mängisime vahvat telefonimängu, kus tuli kiirelt edastada raamatutegelaste nimesid.
Siis vaatasime klassis multifilme loomadest ja kinnitasime keha. Lapsed olid nädala jooksul kodus välja otsinud loomaraamatud ja neid uurinud. Nüüd tutvustaski iga laps oma lemmik loomaraamatut.
Lõpuks ometi saabus ka kauaoodatud disko, kus diskoriteks meie oma kooli vanemate klasside noormehed, kes suutsid terve saali panna tantsima ja kaasa elama. Aitäh diskorid Asko, Markus ja Jan-Martin.
Edasi suundusime loomi joonistama. Lapsed olid juba varem rühmad moodustanud ning tööülesanded ära jaganud ja läbi mõelnud, keda nad joonistada plaanivad. Nii valmisid toredad pildid nii dźungliloomadest, Austraalias elavatest loomadest kui ka meie kodumaa metsade loomadest.
Seejärel suundusime raamatukokku, kus raamatukogutöötaja Sirje näitas põnevat filmi sellest, mis lood toimuvad öösiti raamatupoes ja jutustas, mida salapärast on nemad märganud hommikul tööle tulles meie raamatukogus. Mängisime vahvat telefonimängu, kus tuli kiirelt edastada raamatutegelaste nimesid.
Siis vaatasime klassis multifilme loomadest ja kinnitasime keha. Lapsed olid nädala jooksul kodus välja otsinud loomaraamatud ja neid uurinud. Nüüd tutvustaski iga laps oma lemmik loomaraamatut.
Lõpuks ometi saabus ka kauaoodatud disko, kus diskoriteks meie oma kooli vanemate klasside noormehed, kes suutsid terve saali panna tantsima ja kaasa elama. Aitäh diskorid Asko, Markus ja Jan-Martin.
2. mai 2013
Mesilased ja herilased
Täna peatusime aia sõprade ja vaenlaste teema juures mesilastel ja herilastel. Mesilaste eluolu uurides selgus, et neil on peres kõik ülesanded väga hoolikalt jagatud ja igaühel on oma osa täita.
Õpetaja näitas ka päris herilaste pesi ning kahjuks küll juba oma elu jätnud maamesilast. Lugesime jutukest "Mesilased uurimisretkel" ning täitsime jutukese kohta käivat lünkteksti. Õpetaja luges ette luuletuse "Mesilase lõunamaalend" ning lapsed nuputasid, kas kuulamisülesandes antud väited olid õiged või valed.
Tellimine:
Postitused (Atom)